Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Udu

Ilm püsis sompus ja udune. Päikest sel nädalal ei paistnudki

Teisipäeva hommikul hakkas sadama lund

.Teisipäevast kolmapäevani oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur null kraadist madalam ja põlde kattis õhuke lumekord. Kõige külmemal ööl, kolmapäeva ja neljapäeva vahel, langes minimaalne õhutemperatuur -3,5 kraadini ja muld külmus talinisupõllul kuni kahe sentimeetri sügavuseni. Kolmapäeval ja neljapäeval oli nõrk härmatis.

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Esimesed šaakalid on valgustatud rannaribal juba käinud. Alates 24. novembri õhtust on võimalik rannas toimuvat näha ka pimedal ajal, kahe võimsa IR-lambi abil paistab valgustatud ala umbes 50m kaugusele vee piirini – luigedki paistavad kaugemal meres.

Valgustatud öödel on kaks šaakalit lonkinud mitmel korral vee piiril ning üks veidi julgem loom tulnud kaamera juures olevaid peibutuspalakesi nuusutama peaaegu roomates. Hirm sai temast aga enne võitu, kui suutis ivakese hamba alla saada.

Tutvustab Ulvar Käärt, ajakiri Horisont, www.loodusajakiri.ee

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks.

Konkursile esitatud ligi 600 foto hulgast tunnistas žürii üldvõitjaks Viiu Härm-Rummo tänavu juulis Hiiumaal Soeras tehtud pildi „Helgiheitja“.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaljuiibis (Geronticus eremita) oli ammustel aegadel laialt levinud haudelind Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Euroopast kadus kaljuiibis juba enam kui 300 aastat tagasi. Kaljuiibise kadumise kunagised põhjused ei ole teada, kuid viimastel kümnenditel on peamisteks ohtudeks peetud elupaikade kadumist ning jahipidamist.

20. sajandi alguseks oli maailmas säilinud kokku vaid kaks kaljuiibise populatsiooni: läänepoolne populatsioon Marokos ning idapoolne populatsioon Süürias ja Türgis.