Metskitse aasta kokkuvõtteks
Möödunud 2017. aastal jätkus metskitsel süüa ja külma ei pidanud kannatama. Oli hea aasta.
Foto: Tarmo Mikussaar
Möödunud 2017. aastal jätkus metskitsel süüa ja külma ei pidanud kannatama. Oli hea aasta.
Foto: Tarmo Mikussaar
EOÜ annab teada, www.eoy.ee
Foto Arne Ader
Kätte on jõudnud jaanuar ning aeg on sättida sammud veekogude äärde, kuna on käimas järjekordne rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus. Seekord siis juba järjekorras viiekümne teine.
Aastal 2018 on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 13-14 jaanuar. Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, sest paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla või pole ilmad vaatluseks sobivad.
Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiate Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt, projekti "Kesktalvine veelinnuloendus" alt: LINK
Hallhaigur Ardea cinerea
Suuri ning silmahakkavaid hallhaigruid võib tänavuse „talvega“ kohata üpris mitmel pool - vaata teksti lõpus vaatluste lehelt. Pärnumaalt andsid oma vaatlustest teada Piret ja Eha.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, sest igasugune nii füsioloogiline kui ka käitumuslik reageerimine stressi tekitavale olukorrale nõuab energiat.
Sarnaselt inimestele on lindude asustustihedus linnas suurem kui maal ning võib järeldada, et linnas peab ka pesitsuskoha nimel pingutama rohkem kui maal. Linnu agressiivsus ehk näiteks konkurentidega kaklemine ja valjult kisamine võib küll äratada kiskja tähelepanu, kuid kuna sageli on linnas kiskjaid vähe, võib agressiivsuse tulem olla lausa positiivne – linnas võivad edukamalt hakkama saada sõjakamad linnud.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Hallas harilik kurekael
Nädal algas käesoleva talve kohta külma päevaga. Esmaspäeva hommikupoolikul (jõulu esimesel pühal)
langes õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama järgi -6 kraadini. Maad kattis 4-5 cm paksune jäine lumekiht, mille all oli talinisupõllul muld külmunud kuni kuue sentimeetri sügavuseni, kuid rohukamara all püsis aga sulana. Teed olid väga libedad.
Jääkoorik lumel. Pildistas Tiit Keppart
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.