Ettevõtmist toetas 754 hääletanut.

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks sündis, teavitamaks üldsust keskkonnaprobleemidest ning tõstmaks ühiskondlikku aktiivsust nendega tegelemisel. Liikumise aktivistid on teavitanud avalikkust arvukatest keskkonnarikkumistest, esitanud vaideid ja järelpärimisi vastutavatele ametitele ning kajastanud sündmusi meedias, nt Harku järve läänemetsade ja Velise jõe äärsete rikkumiste asjus. EMA liikmed on meedias kajastanud relevantset teaduslikku teavet ning keskkonnapoliitiliste protsesside toimimist. Liikumine esitas omapoolse raporti ka NEPCONi RMK auditile. EMA rajamise ajendiks oli Eesti keskkonnaühenduste seisukohtade pikaajaline eiramine üldsuse ja ametkondade poolt.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Händkakk        Strix uralensis  

Koos hämariku saabumisega valib händkakk sobivalt kõrge vaatluskoha, et pimeduse saabudes jahti alustada ja kohavalik tundub linnul päris hea olevat. Lagedamate alade piirimaad, aga samuti raielankide veered sobivad pisinäriliste jahipidamiseks, mis nende kakuliste põhitoiduse moodustavadki.

Pildistas ja kirjutas Jaanis Prii

Pool põldu härmas ja pool sula

Esimesel jõulupühal, 25 detsembril oli varahommikul minu kodukohas Saaremaal -6 C . Neid külmakraade oli saare kohta väga palju. Minu mõõtmiskohas oli tegu detsembrikuu külmarekordiga. 

Lund ei olnud, aga kogu loodus oli härmas. Keskpäeval läks sulaks.

Esimest korda kuulsin sooja tulekut metsas. Viie minuti jooksul hakkas okstelt korraga härmatise sula alla tilkuma. Nagu sajaks korralikult jämedate piiskadega vihma. 

Kui metsas läks sulaks, siis kõrrepõllul oli samal ajal selgelt eristatav pilt kus pool põldu oli sula ja poole sellest veel härmas…

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hoidmaks kokku energiat ning aega, tasub kiskjal varitseda ning rünnata teistest nõrgematena näivaid saakloomi. Heast tervisest ehk sellest, et rünnak võib kiskjale olla asjatu energia raiskamine ja targem oleks valida teine ohver, võib saakloom teada anda nii kirka värvi kui ka käitumisega. Peamiselt aktiivses liikumises või häälitsemises paljastuvad mitmed isendi kvaliteeti peegeldavad signaalid.

Paljudele linnuliikidele, näiteks linavästrikule (Motacilla alba) või lepalinnule (Phoenicurus phoenicurus), on iseloomulik pidev saba üles-allakõigutamine. Kas selline käitumine võib olla signaaliks kiskjale, uurisid Saksamaal Tübingeni ülikooli teadlased must-lepalinnu näitel (Phoenicurus ochruros).

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja arvukamast talilinnust rasvatihasest.

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Et saada teada, kas kaamera ees on parasjagu emas- või isaslind, tuleb vaadata alapoole musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul kitsam ja alakõhul katkendlik.