Foto Arne Ader

Kaarma järv

Vihmase suvelõpu ja varasügise algusega saabus Soomaale isegi „viies aastaaeg“. Varasügisesed ilmad viimasel paaril nädalal on olnud keskmisest soojemad ja päikselisemad, öökülmasid tavalisest vähem ehk meid veidi isegi hellitanud.

Aastati on sügisvärvid looduses äärmiselt erinevad. Uurisime asjatundjatelt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Foto Kaarel Kaisel

Valgepõsk-lagled Kasari luhal. Matsalu

Hea aialinnuvaatleja!

Pühapäeval, 8. oktoobril on viimane aialinnupäeviku päev sellel hooajal. Juba sisestatud vaatlustele põgusalt peale vaadates on näha, et pesitsusaasta oli paljudele lindudele kehvapoolne. Aga mine tea – võib-olla mõnel liigil oli aiakeskkonnas tegutsedes üpris korralik aasta. Et sellesse selgust tuua, on nüüd kätte jõudnud aeg viimase 7 kuu vaatlused veebipäevikusse kirja panna.

Palun vaata oma veebipäeviku andmed üle hiljemalt kolmapäevaks, 11. oktoobriks. Täpsed numbrid ja tulemused selguvad detsembriks pärast vaatluste kontrolli ja analüüsi. Kui mul tekib selle käigus küsimusi, siis võtan vaatlejatega ühendust. Niisiis, millele tähelepanu pöörata?

Avaleht

Foto Arne Ader

Mudakuked söövad uppunud lehti

Suur mudatigu ehk mudakukk        Lymnaea stagnalis

Üks tavalisimaid, meie veekogudes elutsevatest teoliikidest. Tegu mudatigulaste sugukonda kuuluv kopsteoga, keda võib leida meie järvedest, kui aeglase vooluga mageveekogudest. Liigub veekogus mööda vesikasve, tõustes aeg-ajalt veepinnale hingama – seetõttu nn kopstigu. Tunni jooksul käiakse veepinnal õhku hingamas kuni üheksa korda. Madalas kaldavees tegutseva mudakuka (omastav kääne) tegemisi on päris huvitav jälgida, kel kannatust.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Lisatud EJS tegevjuhi tänane arvamus

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Kirjutas Aivar Leito
Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Sookured

Sookurg         Grus grus

Valgepõsk-lagle       Branta leucopsis

Vaadates hetke ja lähipäevade ilmaprognoose ja ilmakaarte tundub, et tulemas on üks viimaseid intensiivseid sookurerände päevi ning esimesi valgepõsk-laglede massrände päevi…