Pildi salvestas Hagnat, LK foorumist

Toituma siirdutakse koristatud põldudele

Sookurg       Grus grus

Lugesin just praegu, hommikul arvuti taga Põgari-Sassi kurekaameras kl.7.15 kuni 8.10 kokku 2800 kurge lendamas öömajalt Tuuru - Jõõrde suunal põldudele. Väljalend lõppes 8.15 …

8.30….8.37 veel 170 kurge Põgari-Sassill kaamerast üle samas suunas

Fotod Arne Ader

Metsised kivikesi nokkimas

Metsis       Tetreo urogallus

Seenelistele-marjulistele võib metsateedel paigast, teise liikudes selline pilt avaneda.

Musta sulestikuga kukkedest on metsisekanad hulga pisemad. Tegu ju Euroopa suurimate kanalistega.

Metsisekukk

Pildistas ja kirjutas Vello Keppart

Harilik mänd         Pinus sylvestris

Okaspuudest kõige varem hakkavad sügisel „lehed“ langema mändidel. On ju mändide lehed okkakujulised. Enamus kolletuvaid okkaid on juba 3-4 suve puud teeninud. Praegu on sügisese mändide lehtede langemise kõrgaeg.

Mõnel oksal kolletuvad kõik okkad – neid oksi puu enam ei vaja ja need kuivavad okaste langemise järel. Sellised üleni kolletuvad oksad on aastate jooksul jäänud niivõrd teiste okste varju, et nendeni ei ulatu enam piisavalt valgust.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017. aastal leiti ka kahe pojaga pesa.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsioneerunud?