Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada. Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Foto Arne Ader

Kährik magamisasemel

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

Tegelikult me ei tea, meil elavate kährikute arvukust, aga väljend: „kui ühte kährikut näed, peab neid lähikonnas olema vähemalt kümmekond“ vastab peidulise ning enam öise eluviisiga kährikute puhul tõele. Vähemaks on neid mitmete taudide edasikandjaid viimastel aastatel ikkagi jäänud.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Parempoolne hirv viie sarveharuga, aga ühel sarvel….

Punahirv       Cervus elaphus

Oktoobrikuuga lõppes punahirvede pulmaaeg.

Pildil nähtav kolmik on täiskasvanud, samaealised pullid. Üks nendest ühe sarveharuga. Kas pulmade aegne tööõnnetus – ei oska öelda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud elukäigutunnused, mis määravad enamasti ka isendi edasise elu, on hästi teada, on reeglina teada samuti selle liigi ökoloogia laiemalt.

Hiljutises kirjanduspõhises uuringus, mille eesmärgiks oli kaardistada lüngad meie praegustes teadmistes, hinnata puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisse ning määrata tulevaste uuringute prioriteedid, koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta. Allikatena kasutati mahukat teatmeteost „Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar.