Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepiviu. 11.09.2017, Suur-Nõmmküla, Läänemaa / foto: Valeri Štšerbatõh (elurikkus.ut.ee)

Eile, 11. septembril märkasid linnuvaatlejad Renno Nellis ja Valeri Štšerbatõh Läänemaal Suur-Nõmmkülas Eestisse harva eksivat stepiviud (Buteo rufinus).

Hiite auhind – „Talveunne valmistuv Vana-Vigala ohvrihiis“, autor Asse Sauga

Vana-Vigala hiis
Eesti, Läänemaa, Vigala kihelkond, Vana-Vigala (Rapla maakond, Vigala vald)

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest

pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu kümnendat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ilmselt on paljud metsas, aga ka linnade rohealadel viibides kuulnud puude latvade kohal omapäraseid „glip-glip“-häälitsusi: linnuvaatlejad on tähele pannud, et sel aastal on liikvel tavapärasest rohkem käbilinde.

Põhjuseid, miks käbilinnud sel aastal rohkete salkadena rändavad, võib olla mitu, kuid teada on, et sõltuvalt oma põhitoidu – okaspuude seemnete – hulgast võtavad käbilinnud sageli ette suuremaid invasioonirändeid, liikudes nende käigus käbivaestelt aladelt käbirohkematele aladele. Ka Eestis näib sel aastal käbide rohkuse poolest hea aasta olevat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Läbi võrkaia kasvanud kõrvits

Nädala esimene pool oli vahelduvalt pilves, jahe ja väga tuuline. Iiliti ulatus tuule kiirus 12-14 m/s. Kuigi päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 15-16 kraadini, tundus õues liikudes ilm väga külmana ja sundis varjulist kohta otsima.

Kolmapäeva varahommikul langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 3,6 kraadini, rohul registreeriti öökülma (Jõgeva ilmajaama juures -1,4 °C). Aedades öökülmakahjustusi märgata ei olnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?