Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära. Samas on maas olevas suures parves haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada näiteks linnutornist või kõrgema nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

Video salvestas ning põtrade elu üle mõtiskles Mati Sepp

Video: LINK

Põdrad raiesmikul toitumas

Põder       Alces alces

Eestimaa põdrapopulatsioon on ületanud tänaseks üle 10 000 isendi piiri ning seda majesteetlikku looma on võimalik kohata nii meie metsades, kui rabades.

Otsustasin heita pilgu põtrade elutegevusele. Nende loomade käekäik sõltub suuresti metsamajandamise intensiivsusest, meie jahimeeste aususest ja kiskjate survest noorloomadele.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg pesamaterjaliga

15.-16. aprillil toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki õue saabunud kevadet tervitama ja linnuelu jälgima.

Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Väikese vaatlushetke võib teha enda koduaias, tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel.

Linnuvaatluspäevadel osalejatel palume kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning kasvõi hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist kohtasite ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega.

Tulemused saab mugavalt sisestada EOÜ kodulehel: www.eoy.ee

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.