Kaante vahele on saanud Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu ajakirja „Kägu“; 23. number.

Oma ajakirjas püüame pakkuda lugejale kohta, kus vahetada häid kogemusi keskkonnahariduse alal ja kust leida inspiratsiooni edasiseks tööks. Tutvustame siin uusi projekte, õppematerjale, koostöövõimalusi, mitmesuguste teemade uudseid lahendusi jpm.

Loe veebis: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Toidumajade juurde kogunevad nii tihased kui ka neid jahtivad röövlinnud ning see sunnib tihaseid pidevalt valvel olema. Ohtliku kiskja eristamine ohutust on eluliselt oluline – kui ohtliku kiskja lähenedes tuleb põgeneda, siis viimase puhul ei ole vajadust pagemisega energiat asjatult kulutada.

Mille järgi tihased neile ohtliku röövlinnu ära tunnevad? Küsimus võib esmapilgul üsna kummaline näida, kuid sellele vastuse leidmine on teadlastele olnud tõsine väljakutse ning seetõttu siiani suhteliselt kesiselt uuritud. Ilmselt käib see lindude nägemismeele vahendusel, kuid mis on täpsemalt need detailid, mida kiskja juures tähele pannakse?

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Vikipeediast

Tartu jaamahoone aastal 2014

Kui ma seitse aastat Peipsi ääres elasin, siis võõrdusin Eestis rongisõidust. Rongi Mustveesse lihtsalt ei käinud. Aegajalt tegime vanalt raudteetammilt kasevihtasid ja käisime maasikaid korjamas.

Ainsad rongisõidud tegin sel ajal kusagil Euroopas, enamasti lennujaamast linna. Korra, jah, sai sõidetud rongiga pikemat vahemaad Hispaania päikeserannast Malagast Cordobasse. Rongisõit oli lennuliiklusest aeglasem, tüütum ja tegelikult vist isegi kallim.