EOÜ – aasta lind 2021

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Õhtutaevas keerlev kuldnokaparv naelutab pilgu taevasse – see parv on kui suur elusorganism, mis samaaegselt püsib ühes kohas ja muudab pidevalt kuju. Ingliskeeles on parvlemise kohta kasutusel eritermin murmuration, mis tuleneb lindude tiivalöökide plaginast-sahinast. Eestis selliseid parvi siiski kuigi sageli ei näe, pigem kohtab meil suuri kuldnokaparvi, kes liiguvad punktist A punkti B, kuid kuldnoka talvitamisaladel Kesk-Euroopas ja Ühendkuningriigis võib sageli näha korraga lendlemas sadu tuhandeid, harva ka miljoneid linde. Parvlemine ei ole aga omane ainult lindudele, seda teevad ka paljud kalad, putukad ja imetajad.

Looduse omnibuss annab teada

Pühapäev 24.oktoober 2021

Pühapäeval 24. oktoobril ilm rahuneb, sajud lõppevad ja pühapäev paistab Sõrves päike. On põlislooduse päev ja teeme retke loodava Sõrve looduskaitseala maastikele ning sellele järgnevale looduse pärastlõunale Muraste Looduskooli õuele. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi.

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

Harilik jalakas       Ulmus glabra

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris on juttu, kuidas ja milliseid lindude iseloomuomadusi uurivad käitumisökoloogid.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Kaarin Hein kirjutab, kuidas käitumisökoloogid uurivad lindude käitumist iseloomustavaid tunnuseid ja millised on enim uuritud tunnused. Autor toob välja ka mõned põnevamad leiud sellest vallast.

Andres Kalamees, kes oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastatel 2003–2018, teeb tagasivaate ühingu töödele ja tegemistele käesoleva sajandi alguses.

Rubriigist "Linnuhuviliste lood" saab lugeda jutuajamist Jaanus Eltsiga, kes oli ühingu tegevdirektor 1990. aastatel.