Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip ( www.loodusmees.ee )

 

Rekord nr. 306       Kõrgeimaks sirguv orhidee

 

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine

 

Kõige kõrgemaks sirguv käpaline on Eestis laialehine neiuvaip, kes võib sirguda 135 sentimeetri kõrguseks ja nende taimede hulgas on üle meetrine kõrguskasv üsna sage.

 

„Meetrimeeste“ klubisse mahuvad veel punane tolmpea (107 cm), vööthuul-sõrmkäpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm).

 

Hoonete remonditöödel arvesta looduslike elanikega

Keskkonnaamet tuletab meelde

Foto Arne Ader

Räästapääsukesed

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Paljude linnades ja teistes asulates elavate linnuliikide pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Keskkonnaamet meenutab, et ka linnaruumis on oluline järgida looduskaitseseadust, mis keelab lindude häirimise ja pesade hävitamise.

Juhul, kui näiteks maja katusel, räästa all või fassaadi vuukide vahel pesitsevad linnud, tuleb vajalikud remonditööd veidi aega edasi lükata. Remondiga saab jätkata siis, kui lindude pesitsemine on lõppenud.

VIDEO: meie arvukaim laululind

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

 

Metsvint       Fringilla coelebs

 

Kas meil pesitseb kaks miljonit metsvindi paari?

Kena välimikuga ja lauluga metsvindid ilmestavad lauluga meie maastike enamalt jaolt juunikuu lõpuni. Väiksem osa laulab juuli teise pooleni. Tõepoolest arvukate metsvintidega kohtume nii metsas, väikeses metsatukas, pargis või puiesteel ja linnud on inimestega kohanenud.

Linnulauluraadio päeva lind - roo-ritsiklind

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Roo-ritsiklind

Roo-ritsiklind ( www.loodusemees.ee )

 

Roo-ritsiklind        Locustella luscinioides

 

Kõige harvemini meie ritsiklindude (võsa- ja jõgi-ritsiklind) seast kohatav. Roo-ritsiklinnud, kes pesitsesid varemalt ainult suuremates roostikes on nüüdseks kasvava arvukusega liik ja pesitsevaid paare peaks olema üle viie tuhande.

Alla viieteist sentimeetrise kehapikkusega, seljasulestik punakaspruun, alakeha hallikas ja rinnal vähemärgatav pruunikas laik.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.