Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Aare Mäemets

Päikesetõus Peipsil ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 282       Millisesse veekogusse suubub enim jõgesid?

Suurima jõgede arvuga valgala on Peipisi järv, kuhu suubub rohkem, kui 200 jõge ja oja.

Tutvu Peipsi järvega loodusveebis: LINK

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Rekord nr. 283      Meie suurim sisemaa järv

EOÜ üleskutse

Veebikaamera Kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kalakotka emaslind Iirisel on tänasest pesas esimene muna

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Arne Ader

Suurim tõenäosus on nakkus saada veekogu kaldalt

Kevadrändel olevad linnud toovad lõunast kaasa tõvesid, sealhulgas ka linnugripi, mis võib nakatada kodulinde, kariloomi ja ka inimest. Seepärast on rändeajal üsna tavaline, et linnukasvataja peab oma kodulinde metsikute lindudega kontaktide välistamiseks kinnises ruumis pidama. Linnugripp levib peamiselt veelindude seas, kuid ometi jõuab ka farmidesse, mis ei asu rannikul või veekogude läheduses, ning paikadesse, kus veelinde ei rända. Tekib tahtmatult küsimus, milline on igapäevaselt inimese läheduses askeldavate lindude, näiteks kuldnoka, roll linnugripi levitamisel.

Kui vee- ja rannikulindude sattumine kanalasse või suurtööstustes on peaaegu välistatud – selle eest hoolitsevad farmerid –, siis väikesed värvulised pääsevad kodulindudele suhteliselt lähedale.

Veebikaamera kuvatõmmis Sapheira, LK foorumist

Keskpäeva järel saime näha, et emaslind Iiris oli munenud pesasse

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Meile juba tuntud kalakotkaste paar. Kui isaslind Ivo on vaatajatele kaamera vahendusel tuntud 2016. aastast, siis koos emaslind Iirisega pesitseti esmakordselt 2019. aastal. Meeldetuletuseks, et sellest tehispesast on ülekannet edastatud juba 2013. aastast. Loodame, et tänavu pesitseb Eestis kuni sadakond kalakotkaste paari.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Pildistas Tairi Tappo

Karulauk

Karulauk      Allium rüsinum

Karulauk on looduses oma lehti sirutamas. Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.