Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kajakate tume kapuuts on moest minemas

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Naerukajakas

Naerukajakas ( www.loodusemees.ee )

Kui linnu sulestiku kirgaste ornamentide teket ja rolli on uuritud üsna palju, siis tumedaile ornamentidele on tähelepanu pööratud märksa vähem. Järjest koguneb üha rohkem tõendeid, et nii nagu kirgas sulestik, näitavad ka tumedad suled isendi kvaliteeti: tumedaid toone andva melaniini tootmine on samuti kulukas ning tumedamad või suured tumedad suled on just tervematel lindudel.

Naerukajakas

Naerukajakas

1. NÄDAL 4.1.2021.- 10.1.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Männitüved valuvad kleepunud lumest

Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis mõnus talveilm.

Tugevat tuult ei olnud ja keskmised õhutemperatuurid jäid -2…-3 kraadi piiresse. Taevas oli pilves ja temperatuur kõikus ööpäeva jooksul väga vähe. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid -1,3…-2,1 ja minimaalsed langesid -3,0…-4,3 kraadini.

Lumine teisipäev

Lumine teisipäev

Lumikatte paksuseks mõõdeti ligikaudu kümme sentimeetrit.

VIDEO: metskitsed rapsipõllul

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sulad vahelduvad talviselt külmade ilmadega ja värsket lund tuleb juurde

 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

 

Rahulike talveilmadega ööbivad metskitsed oma toitumiskohtade läheduses, sageli metsa ja lageda piiril. Sügavamale metsa liigutakse tugevama lumesajuga, aga samuti varju tuisu korral.

Metskitsede toidusedel sõltub sellest, millisel maastikul elutsetakse.

Aasta mullaks valiti rähkmuld

Eesti Mullateaduse Seltsi valik

Foto VikipeediA

Saaremaal on kasvanud rähkmullale kasvanud puisniit

Rähkmullad on tekkinud ja arenenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ja tegu on toitainerikka mullaga, mille viljakus varieerub paljus, olenedes kivide sisaldusest ja aegade jooksul tekkinud huumuskihi paksusest. Õhukese mullakihiga rähkmullad on põuakartlikud ja raskesti haritavad

Meie rannikualade ja saarte paepealseid rähkmuldi on 6,3% kogu Eesti mullastikust, moodustades 11,1% põllumuldadest, aga rähkmuldi leidub vähesel määral ka Kagu-Eesti kõrgustikelt.

Looduslikel rähkmulla aladel on rohttaimestik liigirikas. Puisniitudel kasvavad nii kadakad, kui sarapuud ja mitmed teisedki lehtpuud.

Metsa kasvanud kuivematel aladel kasvavadmännikud ja niiskematel aladel kuuse-segametsad.

Koolilaste kaamera: ka metsnugis maiustab õuntega

Sisu

 

Kiviõli I Keskkooli 1. klassi laste rajakaamera kaadritest sai kokku kena video metsnugisest, kes lastele üllatuseks ka õunu sööb. Nad on harjunud nägema, et metskits, kährik ja rebane maiustavad söödaplatsil õuntega, aga et ka nugis, kes tavaliselt lihtsalt kaamera eest korra läbi lipsab, ubinate kallal maiustab, pole enne videole jäänud. Ubinad - suhkur! - meeldib aga kõigile loomadele. Igal juhul eelistavad kiskjad vahepeal ka taimset toitu. 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.