Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Alumine foto Arne Ader

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga. / foto: Bohuš Číčel (Wikimedia Commons; https://www.flickr.com/photos/bcicel/)

Raudkull       Accipiter nisus

KKM annab teada

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Uuest aastast on kehtestatud uued ja alalised püügikitsendused ehk harrastuspüügi päevalimiidid täienevad uute liikidega.

Harrastuskalastaja tohib püüda ööpäevas viis haugi, viis koha, viisteist latikat, kaks lõhet või kaks forelli.

Püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit viisteist kilogrammi jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100 isendilt 75-le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit laieneb sisevetelt ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelud:

Eesti Kalastajate Seltsi harrastuskalastajad

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Haug on eestlaste ja meie hõimurahvaste seas on olnud alati silmapaistval kohal. Oli ju soomlaste Väinamöise kannelgi tehtud hiigelhaugi lõualuust ning arvestades meie eeposte sugulust, siis küllap oli haugilt „laenatud“ ka Vanemuise kannel....

Meie siseveekogudes on haug laiema levikuga, asustades isegi turbauke ja väiksemaid karjääre.

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kirjastus

Atlase koostasid ja toimetasid Toomas Kukk, Thea Kull, Ott Luuk, Meeli Mesipuu ja Peedu Saar.

Uus taimeatlas võtab kokku suurema osa Eesti taimestiku kohta viimasel kahel sajandil kogutud teabest. 1664 atlase kaarti kajastavad Eesti looduslike taimede, aga ka suure osa naturaliseerunud, kultuurist metsistunud ja tulnukana leitud liikide, alamliikide või hübriidide levikut.

Taimede levikut on kirjeldatud 6’ × 10’ (9 × 11 km) ruudustiku abil, mis on kasutusel ka paljudes Euroopa riikides. Levikukaartidel on eristatud liikide nüüdisaegseid ja ajaloolisi leide neljast perioodist: 2006–2020, 1971–2005, 1921–1970 ja kuni 1920.