Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Viimati nägime hülgelesilast ülekannet nädala eest ja pole päikest olnud ka viimase nädala jooksul.

Loodame, et sellised mõne tunnised kaamera sisselülitamised akupanka lõplikult välja ei kurna ja saame poegimise ajal kenasti nähtavad olla. Pöidlad pihku.

EJS annab teada

Foto Arne Ader

Metskitsedele toitu viimas ( www.loodusemees.ee )

Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust loodusele.

Miks on jahirahu oluline pidada?

EOÜ annab teada

Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloo autor Mall Hiiemäe kirjutab endelindudest meie pärandkultuuris.

Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib linnuvaatlemisest ja oma kogemustest ornitoloogiaühingu endine juhataja Margus Ots.

Noortenurgas tutvustab Airiin Ling oma uurimistööd toidulaudade mõjust talvisele lindude arvukusele.

Lisaks saab lugeda Jaanus Eltsi ja Riho Marja lugu Tootsist, kes on maailma esimene GPS-GSM-saatjaga rukkirääk.

Loe Tiirutajat: LINK

Keskkonnaameti teavitus

Foto Arne Ader

Talvituvad sinikaelad. Olustvere ( www.loodusemees.ee )

Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.

Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.