Foto Arne Ader

Vaarikas ( www.loodusemees.ee )

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

Ei ütleks, et vaarikalemineja saak väga rikkalik oleks, aga saagikus oleneb nii kohalikust ilmastikust kui kasvukohtadest, sest vanade vaarikakohtade saagikus teatavasti langeb, aga selle üle me arutlesime juba varasuvel. Rikkalikumad saagiaastad korduvad üldjuhul kolme, nelja aastaste vahedega.

Miks me augustikuus ussitanud vaarikaid harva leiame?

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Seni oli Raju vaid pesal tiibu harjutanud

Väike-konnakotkas      Clanga pomarina

Noor kotkas Raju saab kahe kuuseks alles pühapäeval, 9. augustil ja selles vanuses ka noorlinnud  oma esimesed väljalennud pesalt teevad.

Raju oli igati tubli ja allolevast videost näeme naasmist pesale. Esimene tutvumine pesaümbrusega kestis veidi rohkem, kui pool tundi ja ega Raju kaugel ei käinud.

Fotod Arne Ader

Laialehine hundinui ( www.loodusemees.ee )

Laialehine hundinui        Typha latifolium        

Ahtalehine hundinui       Typha angustifolia

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Foto Arne Ader

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie kõige tuntuma aja teatuma rähni arvukus ületab meil kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid oli tänavu üle viiekümne tuhande paari.

Kui trehvad suvisel ajal suur-kirjurähni, siis märka linnu pealage: noorlindudel pealagi on punase sulestikuga (vaata Arne fotot loo lõpus), täiskasvanud isaslinnu kuklal näeme väikest punast laiku ja emaslinnu pealagi ning kukal on musta sulestikuga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tehnoloogia arenedes saame üha täpsemini jälgida loomade liikumist. Linnud on ühed liikuvamad loomad, kes lendavad pesitsus- ja talvitamisalade vahel tuhandeid kilomeetrid. Mitmed mere- ja rannikulinnud läbivad rändel aga koguni kümneid tuhandeid kilomeetreid aastas.

Üheks nendest on ka randtiir (Sterna paradisaea), kelle ränne on loomade seas teadaolevalt pikim. Hiljutine Svalbardis pesitseva 30-ne randtiiru märgistamine geolokaatoritega – seadmega, mis salvestab päevapikkuse, et selle järgi saaks määrata linnu asukohta – ning nende aastaringne jälgimine tõi päevavalgele uusi tõikasid rekordrände kohta. Aasta pärast märgistamist naasis Svalbardi pesitsema 23 märgistatud lindu, kellest 16 õnnestus tabada ning nende seadmesse talletatu järgi kindlaks teha rände üksikasjad.