Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesitsusperioodi alguses vajab emaslind muna moodustamiseks tavapärasest rohkem toitu. Väike värvuline vajab ühe muna jaoks tavapärasele päevasele energiale lisa 45–60%, kanalised ja rannikulinnud 80–130%, pardid aga lausa 200% lisa. Seega on vaja munemise eel ja ajal pidevalt toituda ning koguda rasva, et pesitsuse alguses heas vormis olla. Paraku reeglina ei ole sel ajal looduses nii palju toitu, kui oleks vaja kõigi munade munemiseks.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on suhteliselt suur veelind, kelle munemisaegne energiavajadus on võrreldav partide omaga. Kas ja kust kogutud energiat nad pesitsuseks valmistudes munemisel kasutavad, uuriti Ida-Poola kalatiikidel pesitsevatel lindudel.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hirvelehm koos mullikaga metsateel ( www.loodusemees.ee )

Punahirv        Cervus elaphus

Rekord nr. 148

Kõige suurema parema sarve pikkusega punahirve küttis aastal 1992 Andres Lillemäe ja pikkuseks oli 120,1 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 149

Kõige pikema vasaku sarvega hirve küttis aastal 2009 Gennadi Lõhmus Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 121,0 cm.

Rekord nr. 150

Veebikaamera pilt Swenja, LK foorumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Tänavune must-toonekurgede pesaelu vedas juba alguses „viltu“, me ei tea mis on juhtunud möödunud aastal pesitsenud emaslind Katiga, aga teda lihtsalt ei saabunud ja sellel võib olla mitmeid põhjuseid ka see, et emaslind on hukkunud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Eks see puudutas meie kõigi kuni kaheksasaja karu, kelle hulka on arvatud ka tänavutalviste karupoegade elukorraldust vast ilmekamaks näiteks oli emakaru ja poegade sattumine Tallinna ja arvatavalt seetõttu, et liikuda ära emasloomi otsiva isaskaru aladelt, kes karupoegade elu võib ohtu seada…

Ornitoloogiaühing tuletab meelde

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Öölaulikute loendamisest saavad osa võtta kõik linnuhuvilised, kes tunnevad hääle järgi ära rukkiräägu, põldvuti, täpikhuigu, ööbiku, öösorri, ritsiklinnud ja roolinnud.

Öölaulikute loendus koosneb kolmest perioodist, teine periood lõpeb homme, 12. juunil ja kolmas periood kestab 13.–24. juunini.

Loendusperioodil tuleb teha üks loenduskäik. Loendamiseks sobib igasugune maastik, ka näiteks mets. Raja pikkus võiks olla 10 km. Loendusankeedile tuleb kirja panna vaatluskoht ja -aeg, raja pikkus, ilmaandmed, kuuldud liigid ja isendite arv.

Ankeet tuleb pärast viimast loendusperioodi saata koordinaatorile Jaanus Eltsile aadressil: jaanus.elts@eoy.ee