Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid vihmas ( www.loodusemees.ee )

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

Kestab veelindude jahihooaeg ja põhjendatult muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks.

Kõigile tuntud sinikael-pardid kannavad hetkel sarnast sulestikku. Isaslinnud on puhkesulestikus ja kirevasse hundsulestikku rüütuvad uuesti oktoobrikuu lõpuks. Mõlema soo vanalindude sügisene kaal jääb kilo paremale poolele ja lennupildis nähtav tiibade siruulatus alla meetri.

Fotod Arne Ader

Soopardid ( www.loodusemees.ee )

Soopart       Anas acuta

Pesitsevad soopardid on meil harulduseks muutunud ehk vaid kümmekond paari, aga läbirändajaid kohtame arvukalt ka oktoobrikuus Väikeses väinas, lahtedest nii Haapsalus, Matsalus, kui Tagalahel, aga talvitujaid kohtame juhuslikult. Kolmekümne aasta eest oli pesitsevate paaride arvukus üle kümne korra suurem.

Foto Arne Ader

Punapea-vardid

Punapea-vart      Aythya ferina

Meil pesitsenud punapea-vartide arvukus oli tagasihoidlik ehk alla tuhande haudepaari ja neid pesitses ka sisemaa veekogudel. Rändurid kogunesid parvedesse juba augustis, aga arvukalt kohtame läbirändajaid kuni oktoobrikuu pooleni nii Matsalu, kui Saunja lahel, Sutlepa merel ja Hiiumaa, Saaremaa ümbruses, vähemal määral sisevetel ning talvituma jääjate arvukus on jäävaba rannikumere tõttu suurenemas.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.