VIDEO: Hundipere ja mitme aasta järglased
Hundipere koosneb tavaliselt emast, isast ning nende ühe kuni kolme aasta järglastest. Kolme aasta järeltulijad on siiski harv nähtus – enamasti lahkuvad järglased vanemate juurest oma teisel talvel.
Hundipere koosneb tavaliselt emast, isast ning nende ühe kuni kolme aasta järglastest. Kolme aasta järeltulijad on siiski harv nähtus – enamasti lahkuvad järglased vanemate juurest oma teisel talvel.
Pildistas Kristel Vilbaste
Metsmaasikas
Metsmaasikas Fragaria vesca
Tänase seisuga leidis Kristel esimesed küpsed metsmaasikad. Aga päikselisemates kohtades, aga põud on neile liiga teinud. Järgmist nädalat ennustatakse Ilmateenistuse poolt sademeterikkamat ja esimesel nädala poolel üle paarikümne kraadise soojaga.
Põhja-Eesti esimeste hõrkude viljade küpsemisele jaaniajaks peaks ilmad niisiis sobilikumad olema.
Merike Hiibus saatis LK-le pildid rätsupoegadest ja kirja
Tänavu on meie kodu lähedal kõrvukrätsudel pesa. Vanalindude häälitsusi sai harva kuuldud, aga poegade toidumangumist kostub õhtuti pidevalt.
Otsustasin pojad üles otsida ja selgus, et neid on kolm. Häälekate, kultuurmaastiku läheduses tegutsevate üpris julgete noorlindude leidmine polnud eriti keeruline.
Kõrvukrätsu poeg
Keskkonnaameti eestvõttel koostati uus tegevuskava
Foto Renno Nellis
Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam
Kassikakk Bubo bubo
Nii Euroopa, kui Eesti suurim, kuid haruldaseim kakuline, aga meil pesitsevaid kassikakke võime veel kohata meie rannikualade vanades männikutes. Kuigi Eestis võib veel tegutseda üle kolmekümne kassikaku paari, siis pesitsejaid võib leida teadaolevalt alla kümne paari.
Eestis on mitmeid asju, mis seotud sõnaga “lodi”. Küllap tuleb sellega seoses teile meelde kõigepealt lodi “Jõmmu”, aga ta võib olla kohanimi sellistes kohtades, kus lotjasid kunagi sõitnud ei ole. Aga see sõna on nimeks saanud ka ühele puule – lodjapuule.
Just praegu on veidi sõstralehte meenutate lehtedega lodjapuul küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine hõbedaste litrikeste ring ja sealt ikka sissepoole järgmised kollakad õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.