Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vee tähtsususest maakodus

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader ( www.loodusemees.ee )

maja

Mäletate, et rääkisin siinsamas kuu aega tagasi sellest, kuidas valida paika, kui tuleb tung maale kolida.

Üks oluline, võib olla kõige olulisem, asi jäi nimetamata. Maal ei ole elu ilma puhta kaevuveeta.

Seega, kui olete maale kolimas, siis kiigake kõigepealt kaevu või uurige, kas see üldse olemas on. Ja tähtis ei ole vaid vee puhtus, vaid ka see, kui palju seda on.

Mustikamaiad hallivatimehed

Avapilt
Sisu

Kui mustikas on üks teie lemmikmarju, siis on teil huntidega midagi ühist! Hallivatimehed on nimelt väga mustikamaiad kiskjad. Et teada saada, kui maiad täpselt, viisid Voyageurs rahvuspargi (USA) hundiuurijad läbi peene loetluse.

 

Teadlased kogusid usinalt huntide kakajunne. Pesid siis junnid puhtaks ning lugesid kokku, mitu mustikaseemet ühes junnis leidus.

 

hunt

 

Ornitoloogiaühingu uus logo

Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".

Paremuselt teiseks tunnistati Reet Rea-Smythi kavand ning kolmanda koha vääriliseks Lauri Säraki kavand.

Võidutööl on kujutatud suitsupääsukest, kes joonistub taustast välja mustade (negatiivis valgete) pindade abil. Töö aluseks on võetud ornitoloogiaühingu senine logo, millelt on eemaldatud ovaalne sinine taust, kaasajastatud graafikat, kirjatüüpi ning selle paigutust. Autori eesmärgiks on säilitada logo visuaalset järjepidevust.

Konkursile esitasid 58 osalejat kokku 89 kavandit. Töid hindasid ornitoloogiaühingu nõukogu üksteist liiget.

VIDEO: "teisel korrusel" toimetajad

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

 

 

 

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

 

Värvikate kuuse-käbilindude arvukus sõltub „käbiaastast“, aga käbilinde peetaksegi hulgulindudeks sest ka pesitsema jäädakse sinna, kus toitu leidub. Pesitsemisega tehakse algust olenevalt ilmadest kas juba veebruari kuul, aga märtsis on neil igal juhul munad pesas.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

 

Sirelisuru      Sphinx ligustri

 

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.