Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Taimetarkade õitseja

Fotod Arne Ader

Palderjan

Palderjan

 

Harilik palderjan        Valeriana officinalis

 

Suvi on niikaugele jõudnud, et palderjanid on õitsele puhkenud ning põhja pool alles puhkemas. Rohuteadlased kasutavad taime juba mitu tuhat aastat, tänaseni välja.

Kas niitudel õitsev palderjan meenutab sarikalisi? Tegu on püsikuga ning madaraliste sugukonnale lähedase taimega.

Suuri ebasarikaid kaunistavad roosakad, aga teistest sarikalistest veidi erinevad lehterjad õied, mis ei moodusta sarnase pikkusega sarikaid.

Millest taimel selline nimi?

Fotod Arne Ader

Imikas

Imikas

 

Imikas       Anchusa officinalis

 

Veidi vanemad lugejad teavad ja on seda ka proovinud - õiekrooni putkest välja tõmmanud ning alumisest otsast magusat nektarit lutsinud. Niisiis nimi tuleb imemisest ja sarnaseid magusaeritajaid leidub meie looduses teisigi.

Kaunite ja sametiste, sügavsinist värvi õitega pikalt õitsevaid imikaid leiame nii jäätmaadelt, kui prahipaikadelt, teede äärealadelt, aga samuti looduslike niitude veertelt. Kogu Eestis täiesti tavaline taim.

Päevaliblikalood - põualiblikas

Fotod Arne Ader

Põualiblikas

Põualiblikas

 

Põualiblikas      Aporia crataegi

 

Põualiblikate lennuaeg algab tavaliselt juunikuu esimeses pooles, kestes juulikuu keskpaigani. Põhjarannikul ilmusid põualiblikapaarid välja külmalaine lõppedes – pühapäeval.

Põualiblikad talvitusid röövikutena ja valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega, hõlpsalt määratavad ning sugupooled on sarnase välimikuga.

Kutse ERL-i suvekooli ja talgutele

Eesti Roheline Liikumine annab teada

Tahad suvel vahelduseks puhkamisele tegeleda ka enesearendusega ning koguda uusi teadmisi ja oskusi?

Eesti Roheline Liikumine ootab kõiki keskkonnahuvilistest üle 18-aastaseid noori 11.-13. juulil 2016 Matsalus toimuvasse meelelahutuslikku ja harivasse suvekooli "Eluterve ja säästlik tarbimine: kogukond, toit ja energeetika".

Tegutse ja registreeru kärmesti, sest suvekoolis on kohti 40 inimesele! Lisaks on viieteistkümnel huvilisel võimalus suvekoolile järgnevalt osaleda ka rannaniidu korrastamise talgutel.

Kiika täiendavat infot: ERL-i Suvekool 2016

Suvekooli ja talgutele registreerumise link SIIN.

Kontakt:

Kai Allikas

Rasvatihased hauvad teist kurna

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Kaamerapilti näeb pesakastist 1

 

Rasvatihane     Parus major

 

Osa rasvatihaseid pesitseb Eestis suve jooksul kaks korda. Praeguseks on esimese kurna pojad enamasti pesast välja lennanud ja tihased on teist kurna munemas. Kui rasvatihase esimese kurnas on 8-13 muna, siis teine kurn on väiksem – tavaliselt 6-9 muna. Teise kurna munemisega kõige varem alustanud rasvatihased on nüüdseks taas hauduma asunud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.