Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Kaido Haagen, Vaido Otsar ja Arne Ader

Vette langenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele

Rekord nr. 285       Meie selgeima veega järv

Selleks on Äntu Sinijärv. Vee läbipaistvus ulatub 15 meetrini ja suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Äntu Sinijärv: LINK

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

…ja kellaaeg, kui muna nägime 10.42

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Esimene muna pesas 22.aprillil. Nüüd muneb emaslind iga päev ühe muna pesasse: täiskurnas võib olla neli kuni seitse helesinist muna (umbes kolme sentimeetrised, läbimõõduga kaks sentimeetrit). Hauduma asub emaslind alles peale viimase muna munemist.

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Karula rahvuspargi elanikele potsatab mitu korda aastas postkasti rahvuspargi infoleht Tarupettäi. Lehes jagatakse teavet rahvuspargi alal toimuvast, vahel selgitatakse kaitse-eeskirja punkti või seadust. Omal kohal on lood inimestest, loodusest ja ajaloost ning teated planeeritavatest üritustest.

Uues, 74. infolehes: LINK

kirjutatakse muu hulgas järvede arengust ja kalastikust, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest, üraskikollete kaardistamise tulemustest ning vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis.

Veebikaamera kuvatõmmis ja videosalvestus Sappheira, LK foorumist

Hommikul veidi peale kella poolt kümmet oli emaslind Iirise pesas kolmas muna

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkas 2 kaamera. Esimese muna munes Iiris 15. aprillil, teise 18. aprillil ja täna 21. aprillil kolmanda.

Isaslind Ivo toidab kaasat püütud saagiga ja vaeva on nähtud ka sellega, et munad viljastatud saaksid.

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

Hallhani        Anser anser

Kui peaksime märkama hallhanesid salkades orasepõldudel või heinamaadel toitumas, siis on suure tõenäolisusega tegu noorte veel mittepesitsevate lindudega sest täisealiseks saadakse alles kolmandal või neljandal eluaastal. Teiste läbirändavate hanedega võrreldes on hallhaned suurimad ja silmnähtavalt heledama halli sulestikuga kusjuures tiibade esiservad võivad päikeselise ilmaga paista koguni valgetena. Noorlindude roosakas noka värvus sarnaneb jalgade värvusele ja muutub täiskasvanuna tüki maad oranshimaks.