Häirekeskus ja Keskkonnainspektsioon annavad teada

Keskkonnainfot saab samuti uuest aastast edastada riigiinfo telefonile 1247

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile: 1247@112.ee.

Kuna vajalike muudatuste tegemine ja kodanike poolne numbriga harjumine võtab aega jääb esialgu paralleelselt kasutusele vana number 1313, millele laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247

Algselt läks lühinumber 1247 kasutusse möödunud aasta märtsi keskel ja seda nii koroonainfo jagamiseks, kui covid-19 testimiste ning piirangute teabeks.

Üldist riigiinfo numbrit 1247 on lihtne meeles pidada sest see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7.

Numbrile 1247 helistamine on tasuta nii mobiil-, kui lauatelefonilt.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Aas kadakaga. Laanemägi ( www.loodusemees.ee )

Harilik kadakas       Juniperus communis

2021. aasta puu on kadakas

Ajakirja Eesti Loodus toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Nagu esimesel korral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt meil looduslikuna kasvav harilik kadakas.

Tekst Indrek Sell ja Irja Saar, Eesti mükoloogiaühing

Foto Vello Liiv

Lilla kübarnarmik

Eesti looduseuurijate seltsi Eesti mükoloogiaühingu aastakoosolekul valiti 2021. aasta seeneks lilla kübarnarmik

Eestimaa looduses esineb mitmeid “põdramokkadeks” (Sarcodon) kutsutavaid seeneliike, millest mõned on ka söödavad. On inimesi, kes peavad põdramokki headeks söögiseenteks, ent teiste arvates on põdramokad jällegi liiga kõvad ja kibeda maitsega.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Meie metsade suurte kanaliste arvukus on hoolimata paarikümne aastasest jahikeelust oluliselt langenud.

Talvisel ajal kohtame tetresid ikka oma kodupiirkonnas: soo- või rabaservadel ja nendega piirnevates võsastikes. Nagu videost näha on põhiliseks talvetoiduks kasepungad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Ilmastik oli jõulupühade eel väga muutlik. Aegajalt sadas vihma, mis läks üle lumesajuks. Korduvalt kattus maapind lumega, mis jälle ära sulas.

Jõululaupäeval oli väga soe. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi kolme kraadini ja sadas vihma. Lumi kadus kõikjalt, muld sulas üles ja teed muutusid poriseks. Järgmiseks hommikuks (25.12.) oli aga siinkandis juba uuesti lumi maas ja päeva jooksul tuli lund korrast juurde.

Jõulu esimesel pühal oli lastel juba võimalik kelguga mäest alla lasta. Laupäeva hommikul (26.12.) kattis maapinda ligi kümnesentimeetrine lumevaip. 26.12. kuni 28.12. oli õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja korralik suusalumi püsis maas 3-4 päeva. ’