Pildistas ja ülevaate kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, aga tavalisem siiski lääne pool, kus neid kohati võib esineda isegi massiliselt. Liblikavalmikuid kohtame sagedamini tammikutes ja puisniitudel ning seda septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

Video salvestas Ahto Täpsi

Admiral       Vanessa atlanta

Meile maikuus saabuvad rändurliblikad olid veel kolmekümne aasta eest suurteks haruldusteks nii admiral, kui ohakaliblikas. Kohata võime neid sügisesel ajal tõepoolest kõikjal ka linnades – tegu on ju rändliblikatega.

Fotod Kaarel Kaisel ja Arne Ader

Merivart

Merivart      Aythya marila

Alustuseks peaks teadma, et merivartide pesitsemine piirdub meil ainult üksikute pesitsuspaaridega, aga tundraaladel pesitsenud läbirändajaid on palju ja mitte ainult rannikul vaid linde märgatakse ka sisemaa veekogudel, aga mitte nii arvukalt, kui rändajad rannikul. Sukelpartide rändeseltsingud toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga meile talvituma jääjad parema puudusel ka veetaimedest.

Kuidas merivarte ära tunda?  

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puude lehestik on metsades veel valdavalt roheline

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 9...16 kraadi piires, mis erinesid vaatlusrea (1922-2019) keskmisest -1...+5,8 kraadi võrra.

Kõige soojemal päeval (kolmapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,1 kraadini. Kõige vähem oli päeval sooja reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur ulatus ainult 14,2 kraadini. Öösiti oli nädala esimesel poolel veel õhus sooja 10...11 kraadi, kuid pühapäeval langes termomeetrinäit õhus 1,1 kraadini ja maapinna lähedal esines juba öökülma. Jõgeval registreeriti linna idapiiril asuva ilmajaama meteoväljaku lähedal kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal minimaalne temperatuur -1 ja rohul -3,5 kraadi.