Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

44. NÄDAL 28.10.2024 - 3.11.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügismaastik

Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur normist (keskmine 1991-2020) kõrgemana, kõikudes 3,7…9,0 kraadi piires. Kõige soojemal päeval (esmaspäeval) ületas keskmine õhutemperatuur normi viie kraadi võrra. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeval 10,8 °C.

Laupäevaks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur 1,7 kraadini ja pühapäevaks veel paari kümnendikkraadi võrra madalamaks, jäädes ühe kuni kahe kraadi võrra normist madalamale.

Kolmapäeval toimub Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu

Eesti Loodus kutsub osalema

Olete oodatud Eesti Looduse 25. fotovõistluse lõpuõhtule kolmapäeval, 6. novembril kell 15 Tartu loodusmajas Lille 10.

Vaatame koos tähelepanu pälvinud looduspilte, jagame auhindu ja kuulame sekka head muusikat Mick Pedajalt.

Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias. Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Üritus on tasuta ja kohale võib tulla ka mitmekesi, sest kutse pole vaid ühele.

LINK

Rasvatihaste rännusalgad

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Rasvatihased rivaalitsevad

Rasvatihased rivaalitsevad

 

Rasvatihane       Parus major

 

Tänavused rasvatihaste noorlinnud on juba rännanud lõuna poole. Pesitsenud vanalinde võis meil tänavu olla kolm-nelisada tuhat paari ja osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.

Kuid meile on juba saabunud ja saabumas arvestatav hulk läbirändajaid, kes siia talvituma jäävad. Vaatlused ja loendused näitavad, et talvituma jäävate rasvatihaste arvukus ületab suvise pesitsejate arvukuse ümmarguselt kahekordselt. Rasvatihased on ju meil arvukaimad talilinnud.

 

Kui suur on hundikarja territoorium ja millest sõltub?

Avapilt
Sisu

Erinevate hundikarjade territooriumi suurus võib drastiliselt erineda. Lõunapoolsemates boreaalsetes metsades võib huntide territoorium olla pelgalt 20 ruutkilomeetrit, samas kui päris arktilistel aladel võivad võsavillemite territooriumid ulatuda lausa 2590 km2 suuruseni.

Tekst ja foto: Laura Kiiroja

 

Üldiselt näitab huntide territooriumi kuldne reegel, et mida enam põhja poole, seda suuremaks territooriumid muutuvad - põhjuseks saakloomade arvukus. Nimelt on ökosüsteemid Arktikas oma lühikese taimekasvuperioodi tõttu üsna madala produktiivsusega ning suuri saakloomi elab seal võrdlemisi vähe. Seetõttu on huntidel vaja suuremat territooriumi, kus elaks piisavalt palju saakloomi. Lõunapoolsematel aladel on saakloomade tihedus aga kõrgem ning huntidel pole piisava toidu saamiseks nii suurt territooriumi tarvis.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.