Kes see tatsab kopra tammil?
Video: Tarmo Mikussaar
Aasta looma elupaik pakub paljudele teistele liikidele mitmekesist tuge: kellele on see sillaks üle vee, kellele toitumispaigaks, kellele maamärgiks, kellele jahipidamise kohaks.
Video: Tarmo Mikussaar
Aasta looma elupaik pakub paljudele teistele liikidele mitmekesist tuge: kellele on see sillaks üle vee, kellele toitumispaigaks, kellele maamärgiks, kellele jahipidamise kohaks.
Määramisvõistluse 8. vooru üks küsimustest – kes on pildil?
Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 138 osalejat, kellest algajaid 111 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 44 ja edasijõudnutest 8 osalejat.
Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: LINK
Küllap põhjaeestlased on märganud, et suitsupääsukesed on äkki kadunud. Majade juurest ei kosta enam rõõmsat kudli-kadlit. Ehk mõnes paigas on veel liiga hilja pessa saanud teine või kolmas pesakond, aga suurem osa me rahvuslindudest on juba rändel.
Ja neid on Lõuna-Eestis ja rannikul kõik roostikud täis. Magus putukakompott roo kohal on valmis ja siin nad nüüd maiustavad. Hea on ka õhtul kummargil rookõrrel maanduda ja silm looja lasta.
Olete märganud, kuidas viimasel ajal lendavad õhus suured karvatordid? Suured valged vatitupsud on puude ja põõsaste küljes ja tänavatel. Kõvema tuulega on need tutsud lagunenud väiksemateks karvakeradeks, vahel lendab mööda vaid peopesa suurune udusulg.
Ei need pole udusuled, vaid ohakavill, mida niitmata alade kõrval võib olla nii palju, et tänavaäärgi villane.
Kui see väike ohakasuleke kinni püüda, siis näete, et lähedalt näeb ta välja veidi võilille langevarju moodi, aga kümme korda suurem. Võilille seemneke udusule otsas on suur, ohkaviljal on seeme vahel isegi pisem kui võilillel, aga ülejäänud sulekera paar sentimeetrit läbimõõdus.
Eesti Erametsaliidu hoiatus
Petuskeemiga üritatakse elektriliinide rajamise ettekäändel eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta.
Erametsaliiduni on jõudnud info petuskeemist, mille abil on vähemalt ühel Harjumaa metsaomanikul tema enda teadmiseta/arusaamiseta mets maha raiutud. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie teostamiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.
Metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning metsas tehtud raieid.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.