Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Seekord räägin ma Teile loo oma lemmiklillest.
Minu esimesel visiitkaardil oli ajakirja Eesti Looduse rukkilill ja seejärel kasutasin enda tutvustamiseks maailma kõige ilusamat lille – külmamailast.
See salapäraselt mööda maad roomav lilleke ajab end siin ja seal vapralt päikese poole püsti ja naeratab päikesele vastu oma taevasiniste neljatiste õitega. Just taevasiniste. Õievärv, mida ta endas kannab, on nii lummav, et meelitab ennast vaatama. Ja kuigi teda ka „meestetruuduseks“ nimetatakse, siis mitte tema kauniduse pärast, vaid seepärast, et tema õied ruttu ja kergesti maha langevad. Aga noppida seda pisikest lille ei soovitata. Kui seda teha, siis pidi tõusma kole äike.