Pildistas ja kirjeldas LK lugeja Merike Hiibus

 

Euroopa kobras ehk piiber      Castor fiiber

   

Käisin pühapäeval Tiskres rannas linde pildistamas ja sattusin roostiku vahel väikeses veesopis kokku ootamatu tegelasega. Ei lasknud ta eriti minust end segada, vaid nautis „merespaa“ mõnusid.

 

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Väike-Emajõe lamm Tõllistes ( www.loodusemees.ee )

Vanarahvas ütleks, et saabus pääsutalv. Aeg, mil tormihoogudega sadanud lumevalge nii tärganud lilledele kui ka pääsudele-kägudele kukile tuleb. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg – neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuuendaks kevadine pääsutalv või vähemalt pääsuvilu.

Aga pole midagi imelikku selles putuktoiduliste lindude varajases kohale saabumises, sest nemad liiguvad sinna, kus on putukaid. Ja putukaid oli õhus nii maa, kui mere kohal.

Tõsi see merevesi oli pool meetrit madalam ja jooksis nüüd kestvate idatuultega meie merest ära, eelkõige need pealmised soojad veemassid, mis ka päevasooja annaksid.

Ilmamuutus peaks praegu uue kuu ajal taas tulema ja millise ilma Kuu meile maikuuks teeb, on vaid tema teada.

Tekst ja pildid: Urmas Sellis, Kotkaklubi

Ülekande võimaldab EENet

 

Väike-konnakotka pesadel on Eestis 2019. aastal kaks kaamerat, üks Läänemaal ja teine Tartumaal. Läänemaa pesas kotkad ei munenud, aga Tartumaal võib loota edukat pesitsemist ja püüame seda ka veebikaamera kaudu jälgijatele vahendada.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Väike-kirjurähn jäi kaamera ette, toksides pesaauku Reastvere külas Jõgevamaal

 

Väike-kirjurähn       Dendrocopus minor

 

Jah, väike-kirjurähnide suurust võib võrrelda varblaste omaga. Kuid väike lind rajab pesitsemiseks õõnsust, aga seda vaid kõdunenud lehtpuu tüvesse sest elusa puu tüvesse lind seda ei suuda.