EOÜ tuletab meelde

Foto Juho Könonen

Tutt-tiir (juv)

Põõsaspea rändeloendused startisid 30. juunil. Päevikus kajastame regulaarselt hooaja huvitavamaid sündmusi ja vaatlusi.

Esmakordselt 2004. aastal toimunud mahukat rändeseiret on korratud iga viie aasta järel ja rändevaatlused kestavad seegi kord novembri alguseni. Põõsaspeale koonduvad linnurühmad pesitsevad Loode-Venemaa väga suurel tundra alal ja arvukuse muutuste ja pesitsusedukuse jälgimiseks on Põõsaspea sügisene seire asendamatu. Eelmised kogu sügishooja katvad loendused toimusid 2004., 2009. ja 2014. aastal

Fotod WikipediA

Arušampinjonid

Arušampinjon         Agaricus campestris

Tutvustame täna looduses ja linnakeskkonnas juba nüüd leitavaid suviseid šampinjonide liike.

Arušampinjone võisime leida juba juunikuus, kusjuures noori seeni võime leida veel septembrikuus.

Wikimedia Commons. Foto: Andreas Kunze

Punakas narmasnutt

Punakas narmasnutt           Inocybe erubescens

Vaevalt, et tänapäeval enam keegi linna haljasaladelt seeni söögiks korjab, aga meie ühe mürgiseima seenega saab ka linlane tutvuda ja seda juba juuli algusest, aga paiguti isegi varem.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide ja inimese sigimiskäitumine on sarnane: moodustuvad paarid, sageli ollakse partnerile truud aastaid ning kasvatakse koos üles mitmeid järglasi. Selliselt toimetavaid linnuliike nimetatakse sotsiaalselt monogaamseteks. Siiski on DNA-uuringutest selgunud, et ligi 90% näiliselt truudest linnuliikidest ei ole seda ning neil on ka paarivälised suhted (PVS). Isaslinnu kasu võõra emase mune viljastada on lihtne mõista – nii suurendab ta enda järglaste arvu, emaslinnu kasu peitub aga järglaste geneetilise mitmekesisuse suurenemises.

Video salvestas Mutikluti, LK foorumist

Suureks sirgunud noorlinde on emaslind Katil juba päris keeruline toita

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Täna said must-toonekure noorlinnud kahe kuuseks. Pesast väljalende võime usutavalt näha juba lähema kümne päeva sees.

Mida siis hommikusöögiks täna toodi: kalu, konni ja vist ka vihmausse… Aga vanalinnud käivad toitumisretkedel isegi kuni poolesaja kilomeetri kaugusel, aga põuastel suvedel on registreeritud isegi pikemaid vahemaid, kui kraavid ja ojad on jäägitult kuivanud.