Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Mesilane kahevärvilisel pajul

Aprilli esimene nädal oli päikseline.  Öösiti külmetas ja hommikud olid hallased. Muld külmus hommikuks mõne sentimeetri sügavuseni, kuid päeval sulas uuesti üles.

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval 8...9 kraadini, kolmapäevast alates aga 13...15 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmapäevast reedeni kuue- kuni seitsme kraadisena.

Vihma ei sadanud ja minimaalne õhuniiskus langes päeviti teisipäevast laupäevani 22....27 protsendini. Muld kuivas kiiresti ja juba kesknädalaks muutusid kõrgemad põlluosad heledaks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.

Ülekande võimaldab EENet
Sissejuhatus ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Olete nüüd kindlasti kuulnud Eesti kõige arvukamat haudelindu – metsvinti? Ei ole koduõue või metsatukka, kus tema rõõmsat kevadlaulu ei kuule. Eestis pesitseb neid linde poolteist kuni kaks ja pool miljonit paari. See tähendab, et iga eestlase jaoks on meil olemas oma metsvindipaar, kes kusagile vahtraoksale pehmet sambla- ja suleseguset pesa ehitama hakkab. Ja kuigi arvatakse, et oma vintivat häält teeb ta vihma ettekuulutuseks, siis praegust “siit-siit-metsast ei saa mitte üks piirutikk” hõiskab ta küll suurest rõõmust.

Fotod Arne Ader

Sinililled ( www.loodusemees.ee )

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

Omamoodi lummav on varakevadine sinililleaega. Taimi on erinevas arengujärgus, seega loodushuvilisel põhjust neid veidi lähemalt uurida.

Äsja õitsema hakanud sinililled on ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise aegu tüki maad pikemaks sirguvad.

Punakaspruunid peenikesed õievarred kasvavad välja lehtede kaenlast ja neid katavad rohelised karvakesed. Headel kasvukohtadel võib ühel taimel sirguda kuni tosin õievart.