Linnuhooaja alguses avas Eesti Ornitoloogiaühing oma uue veebilehe. Värske sulestikuga lehelt leiavad huvilised soovitusi nii linnuvaatlusega alustamiseks ja lindude abistamiseks kui ka teavet inimtegevuse mõjust linnustikule.

Lehelt www.eoy.ee leiavad algajad linnuhuvilised Eesti lindude nimekirja, ülevaate vaatluspaikadest, määrajatest ja nutirakendustest. Samuti saavad loodusesõbrad end kursis hoida iga-aastaste linnuvaatluste ja -loendustega, kuhu ühing ootab vabatahtlikke kaasa lööma.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päikese mõjul sulasid varisenud oksad sügavale lume sisse

Nädala esimene pool oli talvine.

Kuni kolmapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -2...-5 kraadi piires, minimaalsed õhutemperatuurid langesid -4...-8 kraadini.

Esmaspäeva hommikul olid põllud suures osas lumeta, kuid paiguti varjulisemates kohtades ulatus veel lume paksus 10-20 sentimeetrini. Lumi oli jäine ja kandis inimest peal. Päeval ja järgneval ööl sadas lund ning

teisipäeva hommikuks oli maastik uuesti üleni valge. Maha oli sadanud mõne sentimeetrine värske lumekord.

Ka järgnevatel päevadel sadas lund ja lumikate püsis avamaastikul 2...3 päeva.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada: tuntuimad neist on vareslased (uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides)), kuid ka papagoid (kea (Nestor notabilis), tanimbari kakaduu (Cacatua goffini)) ja puukoristaja (Sitta europaeus); pasknäärid (Garrulus glandarius) ja künnivaresed (Corvus frugilegus) looduses tööriistu ei kasuta, samas on nad neid kiiresti kasutama õppinud tehistingimustes.

Foto Arne Ader

Eru laht. Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Tänasest on siseveekogude jääle minek kogunisti keelatud.

Jää on muutunud vihmaste ilmadega tumedaks ja poorseks ning kandevõime jäänud umbes poole võrra vähemaks.

Ohtlikud on allikate kohad kuhu tekivad soojade ilmadega lahvandused, nähtavad jääpraod, kõrkjate ja pilliroo kasvukohad, veekogude suudmealad ja nimekirja võiks pikalt jätkata.

Veetemperatuur jää all on veel külmumistemperatuuri lähedane ja halvab sügavamas kohas jääst läbivajunud inimese tegutsemisvõime kiiresti. Lihtsalt teadmiseks, et täiskasvanu võib jäises vees kaotada  teadvuse mõne minuti jooksul, aga lapsed veelgi kiiremini.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.