Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Ise tulnud kalaliik

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kõige sagedamini on jõudnud uued liigid Maarjamaale ikka inimese tahtlikul või mittetahtlikul kaasaaitamisel, vähe on aga neid, kes saabuvad siia loomulikul viisil laiendades oma leviala. Üks selline uusasukas loomade seas peale üllatuslikku šaakalit tuleb kalariigist.

Seos linnu nokakuju ja toitumise vahel on nõrk

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.

Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist

Keskkonnaamet annab teada

Kevadrändel hanesid pildistas Aimar Rakko

Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid

Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist

Keskkonnaamet alustas Eestis pesitsevate ja siit massiliselt läbi rändavate hanede ja laglede ohjamise paremaks korraldamiseks tegevuskava koostamist.

Tegevuskava on suunatud hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks. Eestis peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.