Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Talilinnukaamera - sinitihane

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Norra hundid löögi all

Avapilt
Sisu

Norras nagu Eestiski käib praegu hundijaht, ainult selle vahega, et Norras toimub jaht ka hundikaitsealadel, kus elab kolm hundikarja. Milles nende kaitse seisneb?*
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Norra võib küll olla paljudes aspektides meile eeskujuks, kuid looduskaitse valdkond nende hulka ei kuulu. Norra ei astu ühtegi tõhusat sammu niigi nigelas seisus oleva Skandinaavia hundipopulatsiooni liigikaitseks.

Hundid elavad vaid 5% Norra territooriumist – Rootsi külje all nn hunditsoonis, kust väljapoole võsavillemitel tulla ei lubata. Nüüd aga andis valitsus loa jahtida hunte ka selles niigi kitsukeses piirkonnas. Alates 1. jaanuarist on luba küttida üks kolmest Norras elavast hundiperekonnast. Seda, et keegi täpselt ei tea, kui palju ja millised indiviidid kõnealusesse karja kuuluvad, oluliseks takistuseks ei peeta.

Jaanuari viies nädal. Tuisk

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Koer tuisus

Koer tuisus

Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.

Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.

Mida oodata kopra-aastal - ennustused!

Avapilt
Sisu

Kunstnik Leo Lätti on joonistanud koprast pildi, oksake käpa vahel – sellel oksakesel on suur roll tänavu – kobras on Ehitaja!
Joonistus: Leo Lätti

Majaehitaja. Tänavu tutvustame aasta looma kobrast esmalt kui võimsat ehitajat, kes loob ka teistele elupaiku. Praegu jaanuaris pole kopra ehitushooaeg veel alanud, aga peagi on see käes. "Kobrast võiks nimetada meie uue taasiseseisvumisaegse Eesti eluslooduse arhitektiks, sest kõikjal, kuhu ta vähegi saab, tekitab ta suurema või väiksema vääriselupaiga, kus saavad elutseda mitmed kaitsealused ja ohustatud liigid lindudest ja kahepaiksetest roomajatest poolveeliste liikideni välja," kirjutab näriliste uurija ja kopra-aasta kõneisik Remek Meel.  "Loomulikult muudab kobras tohutult end ümbritsevat keskkonda ja seetõttu satub liik inimesega kergesti vaenujalale, sest inimene ei salli, et keegi peale tema enda võiks keskkonda nii suurel määral muuta."

Wulfi turbasammal - aasta sammal

Foto Edgar Karofeld

Wulfi turbasammal

 

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

 

Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.

Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von Wulfi järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed olid kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli sammalde herbaariumis, kuid leiukoht Tähtvere soos on praeguseks kuivenduse tagajärjel hävinud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.