Fotod Arne Ader
Urvalinnud
Urvalind Carduelis flammea
Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Läbirändajad kohtasime juba oktoobrikuust alates, aga alati parvedes, kus võime loendada sadu vahel koguni tuhandeid isendeid.
Aasta looma fotovõistluse "Metsakiisu salarajad" üks põnevamaid töid on Mäidu Mauruse ilves, kes rahulolevalt limpsab keelt oma äsjamurtud saagi juures seistes. Foto pälvis Eesti Jahimeeste Seltsi auhinna. Autor kirjeldab, kuidas tal õnnestus selline kaader tabada.
Minu värvikaim kohtumine ilvesega leidis aset neli aastat tagasi endise Paasvere metskonna territooriumil Avijõe lättest umbes neli kilomeetrit allavoolu. Teise mai lõunapaiku tegelesin jõe lähistel odrakülviga. Nisu sinna külvata ei saa, sest läheduses on metsad, kust tulevad metssead ja karud kõrvalasuvalt kaitsealalt. Odrapõllud huvitavad neid vähem. Mingil hetkel helistas poeg, kes oli läinud kõrvalasuvat põldu külviks ette valmistama, et keset põldu lamab mingi pruun elukas ja ei lähe ära! Kuna mul on kaamera tööl alati kaasas, siis läksin kohe kohale ja läbi objektiivi vaadates selgus, et tegemist on ilvesega. Kuna ta lamas, siis kahtlustasin, et äkki on loom vigastatud.
Fotod Arne Ader
Siidisaba
Siidisaba ehk viristaja Bombycilla garrulus
Kuula Loodushelist siidisabasid viristamas: LINK
Ilmade külmenedes on põhjapoolsemaid pesitsejad meile oma suvistelt elualadelt juurde saabunud.
Meil tänavu pihlakasaak „ikaldus“, seega võiks ennustada, et siidisabad jäävad meile vaid lühiajaliselt peatuma. Rändurid leiavad nälja kustutamiseks veel puudelt õunu, viirpuumarju, arooniaid, aga kõike muud söödavat leidub juba kasinalt.
Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com
(Uuendatud Street View vaatega 2018. aasta kevadel)
Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis, Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.
Looduse poolest on Osmussaar vägagi unikaalne. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu umbjärve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.
Ühepäevane retk saarele sisaldab ca 12 km jalutamist.
Kokkuvõtte koostas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Mägrakaamera lõpetas sündmusterikka hooaja, millest sai varasemate aastate mägrahooaegadega võrreldes paras rätsepalõige selles mõttes, et loomad rõõmustasid vaatajaid sagedase eetris olekuga ja ei läinud suvel kodukünkalt pikemaks ajaks ära.
Juba striimimise kolmandal päeval oli võimalus põgusalt näha urust väljuva mägraema lõugade vahel pisikest niutsuvat kutsikat, kes rändas kuhugile linnaku serva värskelt sätitud pessa, teine kutsikas viidi samal viisil paar tundi hiljem.
Üheksateiskümne urusuudmega mägralinnakus nägid ilmavalgust veel vähemalt seitse kährikupoega. Linnarahva sagimist jätkus päeva ja öösse.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
