SA Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader

Kägukimalase hommik võilillel

Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulka kasuliku tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad sel aastal kimalastele. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 eripärase talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.

Veebikaamera pilt Lussi, LK foorumist

Emaslind Tiiu söödab kotkavõsu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Nii ongi kotkapoeg metsarahus nädalaseks sirgunud.

Haruldaste suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni pesaelu kulgeb rahulikus metsavaikuses.

Isaslind Tõnn asus Eestis pesitsema 2016. aastal ja arvatavalt esmakordselt – seega alles üheksandal eluaastal ehk üllatavalt hilja. Kuid suur-konnakotkaste kohta ongi liigi harulduse tõttu kogutud vähe informatsiooni.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Ubaleht

Nii nagu inimlapsed praegu kooliseinte vahelt välja lendavad, nii teevad seda ka linnu ja loomalapsed. Kõrges rohus sehkendavad kõiksugu linnulapsed, mõnel udusuletutt veel peas, mõni suisa udusulis.

Aga rohi on ka täis äsjasündinud loomalapsi ja pikkade koibadega mullusuviseid karvaseid. Just neid noorukeid me kõige rohkem praegu märkamegi, sest ootamatult ema poolt uue lapse sündimise ajal äraaetud loomanoorukid ei saa veel hakkama. Ei oska nad karta vaenlasi, teiste seas ka inimest ja hinnata õigesti ümbritseva looduse ohte.

Nii kohtame just praegu ka linnas äraeksinud sokupoisse ja vahel isegi lillepoodi näksima tulnud põdranoorukeid.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on tugev ning valdavalt negatiivne. Siiski on üheskoos tegutsedes mõnikord võimalik muutusi tagasi pöörata. Järgnev on ülevaade viiest inspireerivast eduloost linnukaitses.

Assoori leevikese (Pyrrhula murina) arvukus oli vähenenud aastakümneid, kuna võõrliikide levik ja põldude laiendamine oli nende elupaigaks olevate looduslike loorberimetsade pindala drastiliselt vähendanud. Kui alles oli vaid 40 paari, taastas kohalik linnukaitseorganisatsioon 300 hektarit loorberimetsa ja kümne aastaga tõusis arvukus 1000 linnuni.

Video salvestas Ame, LK foorumist

Renno kommenteerib rõngastamise juures nii võetud mõõte, kui kotkapoega ennast võrreldes teiste samavanustega.