Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Kave püha allikas

Tihased on nüüd rõõmsalt oma esimese kevadlaulu laulnud ja talvel selgroo katki murdnud. Karumammadel on külje all pisikesed karupojad, hilisõhtutel tasub kuulata, kas pargist ei kosta kakuhõikeid.

Vaadates õue, kuidas lumi sulisedes sulab ning taas meie kraavid ja tiigid pilgeni veega täidab, ei taha kuidagi uskuda, et joogivesi võib kunagi või kusagil otsa saada.

Ometi on meiegi meediasse jõudnud uudis, et kaugel Kaplinnas saab vesi 12ndaks aprilliks otsa, hoolimata sellest, et veesurve torudes on nõrgemaks keeratud ja inimese kohta on lubatud kasutada päevas vaid 50 liitrit vett. Ja seda väga kuumas kliimas.

Film pärineb ERR-i arhiivist

Seoses tänavuse ilveseaastaga on paslik alustada meie oma loodusfilmide tutvustamisega.

„Ilvese lugu“ filmiti mitme aasta vältel ning esilinastus toimus 29.12.1988. aastal. Filmi autori Rein Marani mõtlusfilm on meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Autorile olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jpt.

Vaata filmi: LINK

Maalehe raamatusarjas ilmus möödunud sügisel kordustrükina Alo Lõhmuse poolt kirja pandult meie looduse visuaalmõtestaja raamat Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta“. Esmatrükk 2011, mis sai kiirelt  läbi müüdud.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Käharpelikan (Pelecanus crispus) on aastaid olnud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategoorias ohualtid (Vulnerable – VU).

Tänu pikaajalisele kaitsetegevusele lindude Lõuna-Euroopa pesitsusaladel on aga 1990. aastatega võrreldes pelikanide arvukus Euroopas neljakordistunud ning eelmise aasta lõpus tõsteti käharpelikanid kategooriasse ohulähedased (Near threatened – NT).

Käharpelikan / foto: Arjan Haverkamp (wikimedia commons)