Keskkonnaamet annab teada

Kuvatõmmis 2012 aastast

Veebikaamera vahendusel on LK vaatajad saanud kaasa elada väike-konnakotkaste pesaelule

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Keskkonnaamet uuendas Eesti kõige arvukama kotkaliigi, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitse tegevuskava. 

Tegevuskavas on kirjas väike-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Nii lühema kui pikema perioodi põhieesmärgiks on säilitada Eestis väike-konnakotka praegune arvukus 600-700 paari.

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurepaar

Praeguse seisuga on kõik meie saatjaga varustatud sookured alustanud oma kevadrännet.

Kõige viimasena „võttis jalad kõhu alt välja“ Soitsjärve ääres üle-eelmisel aastal sündinud sookurg „Ivar“ kes veetis talve Tuneesias. Täpset stardiaega me kahjuks ei tea, sest temal on vanemat tüüpi, USAs valmistatud MTI GPS-satelliitsaatja kust saame andmed Argos sidesüsteemi abil paketina iga viie päeva tagant ja alati ei ole asukohamäärangud täpselt laekunud, kuid suure tõenäosusega alustas ta rännet 20. märtsil.

Tartu Ülikooli teadurid annavad teada

Fotod Aveliina Helm

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Vastu tüve hõõruv oks muudab puu murdumisohtlikuks

Öösiti külmetas, päeval sulatas. Kõige külmemad olid kolmapäeva ja laupäeva ööd, kui minimaalne õhutemperatuur langes vastavalt -11 ja -13 kraadini.

Soojemad päevad olid nädala alguses ja lõpus. Maksimaalsed termomeetrinäidud ulatusid siis õhus kolme kuni nelja kraadini.

Haava roheline koor sisaldab klorofülli ja osaleb fotosünteesis

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.