Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, sest igasugune nii füsioloogiline kui ka käitumuslik reageerimine stressi tekitavale olukorrale nõuab energiat.

Sarnaselt inimestele on lindude asustustihedus linnas suurem kui maal ning võib järeldada, et linnas peab ka pesitsuskoha nimel pingutama rohkem kui maal. Linnu agressiivsus ehk näiteks konkurentidega kaklemine ja valjult kisamine võib küll äratada kiskja tähelepanu, kuid kuna sageli on linnas kiskjaid vähe, võib agressiivsuse tulem olla lausa positiivne – linnas võivad edukamalt hakkama saada sõjakamad linnud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hallas harilik kurekael

Nädal algas käesoleva talve kohta külma päevaga. Esmaspäeva hommikupoolikul (jõulu esimesel pühal)

langes õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama järgi -6 kraadini. Maad kattis 4-5 cm paksune jäine lumekiht, mille all oli talinisupõllul muld külmunud kuni kuue sentimeetri sügavuseni, kuid rohukamara all püsis aga sulana. Teed olid väga libedad.

Jääkoorik lumel. Pildistas Tiit Keppart

Eesti Lepidopteroloogide Selts

Pääsusaba poolt hääletas 2664 liblikahuvilist ehk koguni 53,56% osalenutest.

Pääsusaba      Papilio machaon

Sini-must-valge, www.tumblr.com

Video salvestas Ahto Täpsi

Selle kaljukotka vanus peaks olema üle kolme aasta, paistavad heledad sabasuled, mis tumeda tipuga, välja hakkab kujunema heledam peasulestik

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Miskit teha, aga nii neid suuri, uhkeid ja põliseid linde kutsutakse ehkki pesapuuks on neil enamalt jaolt mänd. Pesitsevaid vanalinde võime pidada paigalindudeks, osa noorlinde on hulkuma läinud ning mõned põhjapoolt meile saabunud. Kokku alla paarisaja isendi talvisel ajal ning toiduotsinguil ollakse sageli ka pesitsuspaigast eemal veidi kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel.