Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Paljassaare roostikutorn ja juhendaja Sten Lassmann

Laupäeval 13. mail toimus tornide linnuvaatluspäev, mil linnuvaatlejad selgitasid välja linnurikkaima vaatlustorni. 20 linnutorni konkurentsis võitis tänavu Haapsalu linnutorn, kus kohati 79 linnuliiki. Ühtekokku kuuldi-nähti 159 liiki linde.

Seitsmendat korda toimunud tornide linnuvaatluspäev jääb meelde heade vaatlusoludega. Ilm oli päikeseline ja hea nähtavusega, nõrk tuul soodustas lindude rännet ja hõlbustas linnuhäälte kuulmist. Seepärast pakkus merelinnale Haapsalule tugevat konkurentsi ka sisemaal Lämmijärve kaldal asuv Lüübnitsa vaatlustorn, kus kohati 77 liiki. Kolmandale kohale jäi Vihasoo torn Lahemaal 70 linnuliigiga.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kolmapäevane lumikate kell 13

Ilm muutus esmaspäevast kolmapäevani korrast külmemaks.

Kesknädalaks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4 kraadini ja öösel mõõdeti õhus -6, mullapinnal -4, maapinna lähedal mulla kohal -9 ja rohul -14 kraadi.

Lumes suplev vares

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Niidu-kaelustäks. 14.05.2017, Pikla, Pärnumaa / foto: Arved Bauer

Eile, 14. mail vaadeldi Pärnumaal Pikla endiste kalatiikide juures Eestis harva kohatavat niidu-kaelustäksi.

Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) on Siberi liik, kelle meile lähimad pesitsusalad ulatuvad Loode-Venemaal Valge mere äärde. Linnuharulduste komisjoni andmetel on niidu-kaelustäksi Eestis seni vaadeldud vaid 9 korda, enamasti rändeperioodil mais või oktoobris. Viimati nähti niidu-kaelustäksi Eestis 17.05.2010 Läänemaal Vaisi külas.

Fotod Arne Ader

Vaher õitseb

Harilik vaher         Acer platanoides

Taimemaailm näitab kevade algust. Vahtra õitsemine kuulutav varakevade lõppenuks. Lõuna -Eestis puhkes märgiline puu õitsele möödunud nädalal, laupäeval Mulgimaal ning jõudis koos päevasoojadega põhjarannikule.

Niisiis, vahtrate õitsemisega algas meil fenoloogiline päriskevad.

Täisõites vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel, päikeselistel kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui rohekat õietolmu koguvad ja ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada isegi kuni pange mett tugeva mesilaspere kohta.