Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Liblikamäng - valge ja kollane

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

 

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

 

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Näsiniin õitseb sinililledega samaaegselt

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Näsiniin

Näsiniin

 

Harilik näsiniin         Daphne mezereum

 

Enne puude lehtimist õitseb segametsade alusrindes väheharunenud ning madal põõsas, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ning õitsemisega tuleb kiirustada.

Taim eelistab lubjarikast kasvukohta, samuti kergelt soostunuid, aga viljakaid muldi - näiteks  sarapuude aluses, päikesepoolsemas kasvukohas. Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta taime kusagil.

ELi põllumajanduspoliitika vajab murrangut

Foto Arne Ader

 Saatre voor. Türi voorestik

Saatre voor. Türi voorestik

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ)  seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum.

Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman.

Kuidas sokku kaelustati

Sisu

Ulukispetsialist Peep Männil saatis video soku kaelustamisest, mida tehti Keskkonnaagentuuri telemeetriliste uuringute käigus, mil vaadeldi kitsede territooriumi suurust ja liikumismustreid erinevatel aastaaegadel. 2012. aastal kaelustati neli kitse,  neist üks oli sokk, keda näeb ka videos. Sokuke on küll hetkeks hirmul, et mis toimub, aga kõik läks hästi ja teadlased said mõnda aega GPS-i vahendusel jälgida kitsede liikumist. Andmete analüüsist kirjutab metskitse aastal Peep Männil meile lähemalt.
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.