Foto Arne Ader

Sinikael-part pesakastis

Kena on vaadata, kui maja, suvemaja või talukoha juures värvulised tegutsevad… Ümbruskonnas jääb vähemaks kõikvõimalikke kahjureid, seda nii viljapuuaias, kui peenramaal.

Lindude pesakast ei vaja erilist hooldust. Vast ainult sügisel puhastamist, aga kui seegi ununeb pole midagi erilist katki, sellega saavad linnud ka ise hakkama.

Talvel kasutavad paigalinnud pesakaste ööbimiseks, vahel toidutagavarade paigutamisel, seda nii lindudele, kui neljajalgsete poolt.

Ollakse harjunud, et majade juures kohtame rohkem suluspesitsevaid kuldnokki või tihaseid. Samas võib lihtsate vahenditega meelitada aeda kärbsenäpi, linavästriku või teisi poolsulus pesitsejaid.

Pääsupesadele räästa alla võiks kinnitada laiema laua nii jääb sein valgetriibuliseks „võõpamata“.

Pildi napsas Hellem, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Pulmaaeg hakkab otsakorrale saama, vähemalt veebikaamera ees. Üks hülgemamma poega veel imetab.

Teised kaadris olevad hülgekutsikad kelle sünnikaal oli kümme, kaksteist kilo, kaaluvad veidi vähem, kui kuu vanustena juba nelikümmend kilo, mõni veelgi rohkem.

Möödunud aasta võidutöö autor Erik Mandre

“Punkar öötunnil”

Algas piltide vastuvõtt fotovõistlusele Looduse Aasta Foto 2017 - tänavu oodatakse ka liikuvaid looduspilte

Täna, 9. märtsil algas piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse Aasta Foto 2017“.  Traditsiooniline aastakonkurss, mille žürii tööd on juhtinud algusest peale Rein Maran, toimub seitsmeteistkümnendat korda.

Tänavune fotovõistlus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning laste ja noorte kultuuriaastale, kus tunnuslauseks on „Mina ka!“.

Fotod Arne Ader

Hangelind

Hangelind        Plectrophenax nivalis

Meil talvitus hangelinde vähearvukalt., aga märtsikuus algab nende läbiränne pesitsusaladele – kõrgtundratele Koola poolsaarel või Lapimaal. Hangelindude laulu meie paraku ei kuule sest lõõritatakse alles pesitsuspaigal, kus neid on lumelõokesteks kutsutud.

Pilt, video ja jutt Tiit Hunt, www.rmk.ee

Saula Siniallikad on Tallinna-lähedase ligipääsetava ja tähistatud huviväärsusena kõrvalisemate Järvamaa Norra allikate kõrval kindlasti Eesti tuntumaid allikaid.

Seda, kas kolmest allikast koosnev allikate grupp on loodusliku pühapaiga elik hiiena loodushuvilise teadvusse jõudnud, juba iseasi.