Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Reproduksioonid Wikipediast

Vahtramahl

Tahtsin sel nädalal rääkida vahtramahlast, mis juba paljudes paikades üle Eesti jooksma hakkas. Paraku tuhises talv üle põhjataeva tagasi ja vahtramahla tila otsas on nüüd pikad purikad. Aga tõepoolest, vaher annab vahel mahla ka kesktalvel, vaja on vaid sooja päikesepaistet, mis vahtrapuule ütleb, et aeg on ärgata. Kaua enne teisi puid hakkab vahtramahl nirisema. On kummaline, et olen sellest magusast imejoogist varem kirjutanud vaid Tähekesse, vanematele inimestele aga mitte. Ja põhjus on lihtne, ega palju pole tast rääkidagi, rahva seas on teda küll isegi tuberkuloosi ravimina kasutatud, aga enamasti ei raatsitud suuri vanu õuepuid tikata. Tänapäeval öeldakse küll, et oksast saadav vahtramahl on isegi magusam.

Nelja Tartu Ülikooli zooloogi ettevõtmisel algatati elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi.

Lugeja saab blogi vahendusel sisuliselt otsekontakti nii linnu-, kala-, putuka- kui imetajate teadlasega. “Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider,” selgitavad blogijad ise oma vastutust teadusmaailma mõistmisele ja populariseerimisele kaasaaitamisel.

Zooloogid 2.0 blogi leiab aadressilt: LINK

Foto Simmo Kikkas

Noore ilmakodaniku tänane portree

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Tänu SImmole, kes käis kajakiga hülgepoegi loendamas sai ka veebikaamera asend paika ja teised vajalikud tööd tehtud - merikotkaste kaamerale istumine on ebamugavamaks muudetud. Tänud!

Saaremaa Läänemere poolne külg on jäävaba ning hallhüljeste poegimine algusjärgus. Poeginuid emasloomi on kolmteist, kõik noorloomad elus ja terved.

Tekst ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tasub endale tüli teha ja kentsaka nimega põlispuu üles otsida, sest kus mujal kui siin oleks puul oma külalisteraamat!

Tüüakas Tülivere tamm peidab end Kuusalu lähistel pisikeses Allika külas oja kaldal. Esmapilgul on kenade karjatänavate ja kiviaedade vahele vuliseva vee äärde varjunud vana puud raske silmata  aga kaardirakendus toob dendroloogia huvilise matkaja vääramatult kohale, sest tee puu juurde ei ole viidastatud.

Tülivere tamm on vana hiis, mis on küll veel 20.sajandilgi aktiivses kasutuses olnud, kuid täna seda enam pole - tamme ladvas rapsib tuul paari üksikut luitunud linti, mille kellegi käsi on sinna juba ammu sidunud.  

Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Piilse Virumaa

Teder        Tetrao tetrix

Aastatega on ilmastik ikka muutunud sest viimastel aastatel on tedrekuked mängu alustanud sobivate ilmade korral juba veebruarikuus.

Mõnekümne aasta eest püstitati vaatlusonn või -telk tedremängu vaatlemiseks naistepäeva paiku. Aegsasti enne mängu, et „uus rajatis“ linde ei häiriks. Tänavune talv on nagu ta on, aga küllap tuleb veel külmasid, mis tedrekukkede „mängulusti“ kahandavad. Ei tea me sedagi, kuidas tedrekanad asjasse suhtuvad?