Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Härmatis kuuseokstel

Harilik kuusk       Picea abies

Kui suvise pööripäeva aegu on inimestele oluliseks puuks kask, siis aasta lõpul pakub kuusk meile napiks jäänud rohelust. Kuusk oli talvisel ajal oluliseks puuks meie inimestele juba enne kristlike jõulupühade saabumist.

Harilik kuusk on meie looduses kasvava ainsa kuuseliigina väga varieeruvate tunnustega ja seda ollakse kindlasti märgatud. Erinevaid hariliku kuuse vorme ja teisendeid on saja kolmekümne ringis, seda nii erinevas võras kui kuusekoore värvustes, erinevates vormides lühterkuusk, usskuusk jne., aga samuti okaste või võrsete kujus. Omavahel erinevad ka lagedal paigal ja metsas kasvavad puud.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Urvalinnud lepal

Urvalind      Carduelis flammea

Jõulude eelselt on maa must ja soojakraadid. Vaid Kirde-Eestis on veel veidi lund.

Linnusalkasid märkame tegutsemas nii metsveertes kui üksikult kasvavatel puudel: nii kaskedel, kui sang- või hallidel leppadel, aga samuti umbrohtudel. Näha võime erinevate tihaste segasalkasid, urvalinde või siisikesi.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Reheahi. Sepp Mart Salumaa

Keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinas skandinaavia keelest umbes tuhatkonna aasta eest. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on niisiis 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pühajärv

Toomapäev on muistsest ajast olnud talviseks pööripäevaks ja langeb tänavu kokku astronoomilise talve algusega.

Talvine pööripäev ehk päikeseseisaku aeg algab 21. detsembri hommikul ja täna saabub põhjapoolkerale lühim päev ja pikim öö. Päike tõuseb laupäeval kell 9.17 ja loojub 15.22 ja pimedat süvendab lisaks suur sula välja arvatud Kirde-Eestis, kus püsib veel mingi lumikate.

Astronoomiline talv algus on 21. detsembri hommikul ja veel jõulupühade ajal elame kõige pimedamas ajas, aga uue aasta esimesel päeval saab valgust olema juba viie minuti jagu enam. Näis, millal lumevalgus meid sügiskaamosest päästma saabub?