Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

ELF palub esitada kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. 

Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025 SIIN.

50. NÄDAL 9.12.2024 – 15.12.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Taliteraviljapõld kolmapäeval

Ilmastik oli väga muutlik. Sulailmad vaheldusid külmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -4,2…1,4 °C piires, erinedes normist -2,7…+3,7 kraadi võrra. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmeil reedel ‑6,5 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks laupäeval 2,9 °C.

Lumi künnipõllul kolmapäeval

Lumi künnipõllul kolmapäeval

Värvikad talvised juhukülalised

Fotod VikipeediA

Täiskasvanud isalind

 

Männileevike      Pinicola enucleator

 

Männileevikesed on meil harva kohatavad talikülalised. Neid erineva arvukusega harva nähtavaid talikülalisi märgatakse tegutsemas pigem Põhja- või Lääne-Eestis ja igal talvel me ei pruugi neid kohata. Nö „headel aastatel“ on meil talvitunud kuni tuhatkond männileevikest, kuid nende arvukus tundub vähenevat.

Kuid metsatundrates pesitsenud linnud on värvikad, kaunid ja inimesi usaldavad. Sulestik on isalinnul punaroosa, aga emalinnul oliivihallikas. Tänavu suvised noorlinnud on veel emalindudega sarnases sulestikus, aga veidi tuhmima välimikuga.

Hallrästad pihlakal

Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee

Hommikul, kui esimesed päikesekiired hakkasid metsa tungima, võtsin ette metsateekonna. Veel oli hämar, kuid metsatee äärsetes puuokstes märkasin parve hallrästaid. Linnud olid kogunenud punetavate marjade kallale ja nokkisid neid kordamööda. Justkui keegi oleks neid märganud, lendasid nad vaheldumisi eemal olevale puule ja tagasi marjade juurde.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.