Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Harilik lodjapuu      Viburnum opulus

Sügisel köidavad justkui tahtmatult meie tähelepanu kõik marju kandvad puud ja põõsad, aga lodjapuu on nende seas ikka tõeline kaunitar.

Lodjapuid kohtame kasvamas pea kõikjal üle Eesti: salumetsades, puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, aga mitte kusagil massiliselt. Lõuna-Eestis olevat lehed juba lodjapuudelt varisemas, rannikul aga oma värviilu alles saavutamas.

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.

Foto Arne Ader

Viupardid rändel

 

Viupart       Anas penelope

Septembris alanud läbiränne kestab kogu oktoobrikuu. Meil pesitsetakse peamiselt Ida-Eestis, aga vähearvukalt kuni sadakond paari.

Nüüd võime näha lävirändajaid enamustel meie veekogudel ja rannikumerel. Kümneid tuhandeid peatub Matsalu lahe piirkonnas (veebikaamerast on näha pardiparvede lendu) ja Haapsalu Tagalahel, aga mujalgi ka Väinameres.

„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Võistluse tarvis saab fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni, aadressil: http://fotovoistlus.horisont.ee

Fotol peavad olema jäädvustatud Eestis vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened, üksi või mitmekesi.

Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“.

Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning foto autoril võimalikult täpselt määratud.

Iga saadetud foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ning kes on pildil.