Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pääsusaba Kakumäe metsa servas

Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee

Pääsusaba

 

Pääsusaba       Papilio machaon

 

Pääsusaba, keda märkasin ühel palaval ja päikselisel õhtul õistaimedel toimetamas, kuhu väga kauaks püsima ei jäänud. Pääsusaba on väga kaunis liblikas, keda fotograafid tahavad pildile saada.

Märkasin liblikat Kakumäel toimekalt tegutsemas kõige soojemas metsa servas. Jälgisin pääsusaba toimetamist huviga enne kui hakkasin teda pildistama

Briti doktorant uurib inimeste ja suurkiskjate suhteid Eestis

Avapilt
Sisu

Eestist väisas hakkaja noormees Inglismaalt, Londoni ülikooli King´s College´i sotsiaalteaduse doktorant Toryn Whitehead, eesmärgiga uurida siinseid inimeste ja kiskjate suhteid. Talle läheb korda põlisliikidega taasasustamise teema oma kodumaal, kus praegu käivad tulised arutelud kobraste ja metssigade üle  - need liigid on sealt sajandeid puudu olnud. Suurkiskjate tagasitoomise teekond on aga veel pikk. Kuna Eestis pole kiskjatega kooselutraditsioon kunagi katkenud, tuli Toryn meie kogemusest teadmisi ammutama. Kõnelesime temaga 30. juulil, päev enne ärasõitu.

Tekst ja fotod: Helen Arusoo

Admiral - rändurliblikas

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

 

Admiral

Admiral

 

Admiral        Vanessa atalanta

 

Eestis tunneme paremini rändavatest päevaliblika liikidest admirali ja tema lähedast sugulast ohakaliblikast, kes tänu oma rändavale eluviisile on maailmas levinuim liblikaliik, aga viimasest juba lähipäevil.

Seda, et putukamaailmas leidub pikamaarändureid ei ole päris tavaline ja osadele meie hulgast isegi üllatav.

Lakkvaabik - vääriselupaiga elanik

Pildistas LK team

Punast reishi’t peetakse kõige väärtuslikemaks ja hinnalisemaks, sest teda on kõige enam uuritud

 

Lakkvaabik ehk läikvaabik        Ganoderma lucidum

 

Tegu on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliigiga. Seen kasvab lodu-, madalsoo- või arumetsades, sest sealt võime leida harva esineva seene viljakehi, mis kasvavad peamiselt surnud lehtpuude tüvedel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.