Kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Teine muna on emaskotka poolt munetud

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kui 26. märtsil kell 14:46 oli esimene muna munetud, siis eile õhtul oli pesas ka teine muna st 29. märtsil kell 18.20

Eile oli kuulda ka polügonil toimuvat erineva sõjatehnika liikumist.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

otsestriim | uudised | foorum

Kirjutas ja pildistas Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Tunnustuse saanud ettevõtjad

Läänemaal Altmõisas toimunud pidulikul tunnustamisüritusel pälvisid üheksa jätkusuutliku turismi põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat kestliku loodusturismi kvaliteedimärgise. Sel korral said tunnustuse Vergi sadam & restoran Wirkes', Kuusiku loodustalu, Lainela puhkeküla ja Wesenbeck külalistemaja Lahemaalt, Põnka puhketalu ja Levikivi loodustalu Soomaalt ning Põldotsa talu, Kipperi kodumajutus ja Altmõisa külalistemaja Matsalust.

Kaitsealadel ja nende mõjupiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad puutuvad otseselt kokku külastajatega ning aitavad tutvustada Eesti loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Üha enam eelistavad külastajad kestliku loodusturismi põhimõtteid järgivaid ettevõtjaid.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Võsa-ritsiklind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 716    Rände pikkused – võsa-ritsiklind

Võsa-ritsiklind         Locustella naevia

Lind rõngastati 22. septembril 2015. aastal Kabli linnujaamas ja taasleiti sama aasta 10. oktoobril Prantsusmaal Bases Pyrenees. Rännuteekonna pikkuseks jäi 2435 kilomeetrit mis väikse värvulise kohta pikk rännuteekond.

Fotod Arne Ader

Kahevärvine paju ( loodusemees.ee )

Heal lapsel on palju nimesid. Lihavõtted ja munapühad on liikuvad pühad mis saabuvad peale kevadise pööripäeva esimesest täiskuud ( täiskuu oli meil 25. märtsil, mil algas vaikne nädal ) ja nii võivad liikuvad põhad jääda ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini. Pühade ajaks on ikka pajuurbadega oksi koju vaasi toodud.

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Kaunite urbadega kahevärvised pajud hakkavad kõige märgatavamalt silma, sest nende kasvukohtadeks jäävad maanteede veertes kraavide kaldaalad, aga samuti soisemad niidus või jõgede kaldaalad.