Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid päeviti Jõgeva ilmajaama andmeil 24,5…25,1 kraadini. Teisipäeval ja kolmapäeval ületas nii ööpäeva keskmine kui ka maksimaalne õhutemperatuur siinse ilmajaama andmete reas viimase 100 aasta vastava kuupäeva rekordeid.

Kolmapäeva õhtul hakkas sadama vihma ja sajuhood lõppesid neljapäeva hommikul. Sademeid kogunes 18 mm.

Sadude järel kujunes nädala teine pool esimesest tunduvalt jahedamaks. Neljapäevast pühapäevani õhutemperatuuri maksimaalsed näidud üle 19 kraadi ei tõusnud.

Arne Ader ajaveeb, https://loodusemees.ee/ajaveeb/puravikusuvi/

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Kahte jänesekapsaste keskel sirgunud kivipuravikukübarat haarama asudes tuli taipamine, et kõik seened ei saa ju olla üles noppimiseks. Need siis jäidki imetlemiseks ja ussitamiseks. Hinge- ja ussikosutust jätkus  seekord pooleteiseks nädalaks.

Foto Arne Ader

Ristpardipere juulikuus

Ristpart      Tadorna tadorna

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.

Meil võis tänavu pesitseda vähemalt kolmveerand tuhat ristpardi paari ja õnnestunud pesitsejad võis kooruda vähemasti kaheksa pesapoega. Paljud neist lennuvõimestusid ja rändele siirdusid on muidugi iseasi.

Pildistas LK-team

Karu kaisutus

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Karude sügisesel nuumaajal peavad meie karud tarbima süsivesikuterikast toitu ehk pigem inimtekkelist: käivad teraviljas ja tallavad seal, otsivad mahajäetud õunaaedu, aga neid jääb aastatega üha vähemaks. Või teavad oma radadel viljakandvaid metsikuid õunapuid, mis on tänaseks puudeks sirgunud omaaegsete karjapoiste õunasüdametest.