Fotod Arne Ader

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed on pesitsenud võimalusel ikka inimeste läheduses ja kolooniatena: linnades, asulates või külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.

Sugupoolte sulestik on väga sarnane. Selg sinimustalt läikiv ja alapool valge. Lühikesel harkis sabal on märgatav valge laik.

Pildistas LK-team

Vääveltorik noorelt

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Vääveltorik on linnainimestele tuttav seen, mis hakkas puudel kasvama juulikuu lõpupoole ja märgata võime seent nii linnaparkides, maanteede veersete alleedel kui suurematel üksikpuudel ja seda nii tüvedel kui jämedamatel okstel aga metsades ka lamapuidul (linnas koristatakse murdunud ja ohtlikuks muutunud puud ära).

Väävlik kasvab kas hõberemmelgatel või vanadel tammedel, teistel lehtpuudel võib vääveltoriku kasvamas näha üpris harva.

Pildistas LK-team

Kasvukoht

Harilik roostetorik            Pycnoporellus fulgens

Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade seeneliigiks.

Koostas Marek Vahula

Lauk ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 620    Vanim taasleitud lauk

Lauk, varem vesikanaks kutsutu         Fulica atra

Lind rõngastati 24. juunil 1976. aastal Pärnumaal Linde külas ja taasleiti 26. veebruaril 1981. aastal Šveitsis. Laugu vanuseks jäi 4 aastat, 8 kuud ja 3 päeva. Keskmise linnu kohta väikene tulemus.

Fotod Arne Ader

Jõksi järv ( www.loodusemees.ee )

Järvkaisel        Schoenoplectus lacustris

Räägime järvekõrkjast, keda botaanikud nimetavad järvkaisel, kuuludes veetaimena lõikeheinaliste sugukonda, olles meie mageveekogudes täiesti tavaline mitmeaastane taim.