Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Piret Eensoo

Põder

Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Sügisesel jahihooajal tasub olla liikluses kindlasti ettevaatlikum, sest teedel võib ekselda tavapärasest rohkem ulukeid. „Ühisjahid toimuvad enamasti nädalavahetustel,“ tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ja tõi välja, et iseäranis tuleks arvestada teele sattuda võivate loomadega hämaral ajal ja valida ohutu sõidukiirus.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kõre ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 486      Meie haruldaseim konn

Juttselg-kärnkonn ehk kõre       Epidalea calamita, varemalt Bufo calamita

Ülesvõtte saatis Meeli Valdmaa

Kährikseen

Kährikseen ehk kährik         Sparassis crispa

Alustuseks peame selgitama haruldase seene nime sest see on palju vanem enne, kui kährikkoer ehk samuti kährik Eesti loodusesse saabus.

Linnuvaatleja teadusuudis

Fotod Arne Ader

Punaselg-õgija ( www.loodusemees.ee )

Toidu varumine on loomariigis üsna tavaline, eriti meie piirkonnas, kus kogutakse talvevarusid. Mitmed liigid, näiteks õgijad (ld k lanius ehk lihunik), koguvad varusid ka pesitsusajal. Nad torkavad saagi, kelleks suurematel liikidel (näiteks hallõgijal (Lanius excubitor)) võib olla väike näriline, lind, sisalik või konn ning väiksematel suured putukad, vardasse oksale või okastraadile. Miks nad saagi vardasse ajavad, ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et kuna õgijail ei ole saagi kinnihoidmiseks röövlinnule omaseid suuri küüniseid, püsib saak vardas kindlalt paigal. Samas võib tegu olla ka toiduvaruga, mis kulub marjaks ära kehva ilma korral või juhul, kui saaki on raske leida või poegi toita.