Arutluse üle mõtiskles Leo Filippov

Keskkonnaministrile ulatati tere-käsi avalikuks aruteluks!

 Sündmuse korraldajatel on püüe alustada sisulist dialoogi võimu ja vaimu tasandil, et saada rohkem selgust elukeskkonna kiire halvenemise suundumuse põhjustes Eestis. Seda negatiivset trendi näevad ja tunnetavad väga paljud inimesed erinevates tegevusvaldkondades nii oma kodukohas kui ka laiemas ulatuses. Teades probleemide põhjuseid, tegelikult põhjuste seoste süsteemi ja need avalikustada, on alles võimalik kavandama hakata meetmete süsteemi probleemide  põhjuste leevendamiseks või kaotamiseks.

Uuel aastal saab kodu või ka kontori seinu kujundada rõõmsate liblikapiltidega. 2022. aasta putukakalendris on 12 pilti Eestis elavatest päevaliblikatest. Pilte on pea igast Eesti nurgast, Hiiumaast-Saaremaast Narvani. Iga pildi juurde on lisatud liblika nimi eesti ja ladina keeles, joonis temast elusuuruses, selle liigi leviala ja pildi tegemise koht Eesti kaardil. Kalender on A3 formaadis.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt (www.loodusemees.ee)

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Ilmunud on uus ravimtaimeraamat “Meie maarohud”, autorilt, kes ka Looduskalendris aegajalt kirjutab.

Kristel Vilbaste on avaldanud mitu loodust ja ravimtaimi tutvustavat bestsellerit.

Äsja ilmunud raamatus on lähenemine isiklikum. Autor jutustab oma lapsepõlvest, avaldab suguvõsa tarkusi, aga kõneleb ka imerohtudest ja moevooludest, terveks söömisest, taimedega tossutamisest, herbaariumi tegemisest, metsas toidu leidmisest, taimeravi võlujõust. Enda kogemuse põhjal räägib ta sellestki, kuidas tegelda taimedega nii, et kogumiskirg ei tapaks, vaid aina tugevdaks armastust nende vastu.